Wednesday, February 15, 2017

Sõbrapäevatantsud

Sõbrapäeval saab kõikidele sõpradele häid soove edastada, kallistusi jagada, komme pihku poetada, facebook´i südamlikke postitusi läkitada ja lihtsalt nii sama sõbralik ja südamlik olla. Õhtuks pole see tunne veel lahtunud, sest kokku saavad ju tantsusõbrad. Sel korral algas proov õnnitlemisega. Ei olnud sünnipäevalapsi lisandunud, hoopis meil kõigil oli põhjust üksteist õnnitleda ikka selle toreda sõbrapäeva puhul. Karin alustas šokolaadidega ühelt poolt, mina kommidega teiselt poolt ja Reet3 oma kingitustega lähenes keskelt. Reedal oli karbitäis huulepulgatestreid, mida siis igaüks sai kaks - kahvatum Märjamaa kostüümi juurde ning kärtsum Anseküladega esinemiseks. Või vastupidi. Igatahes vahvad pisikesed huulepulgad, mida on hea lahttaskusse poetada, et esinemise vahel enda ilmet värskendada. Ene edastas meile ka Taimi facebooki tervitused, seega oli me igakülgselt õnniletud, tervitatud ja kingitustega üle külvatud. Reet1 arvas siis, et tema sünnipäevatähistamise puuviljad võivad rahulikult proovi lõpuni oodata. Meie aga asusime soojenduse kallale. Mina olin särtsu täis nagu mikrouun. Kotti visatud puuvillane seelik ja pluus olid esiteks kõik maailma koera- ja kassikarvad enda külge kogunud, teiseks otsustasid riided keha külge klammerduda ja ma tundsin end nagu ujumistrikoos tantsivat. Soojenduse lõpuks oli otsus olemas - kontorikleit selga tagasi ja tantsime edasi. Nii mul mööduski proov tibukollasena :)
Proov algas "Kalamehe mõrsja" meenutamisega. Minul oli meeles ainult see, kuidas algus on, siis oli tükk tühja maad ning teadmine, et ühes kohas ei tahtnud ma Margele kätt anda, kus ta meid ringile veab. Sel korral jõudsime tantsuõppega lõpuni. Annel oli vasak õlg haige, siis ma päris kartsin neid käe all pöördeid ja seda uut ja põnevat aerutamisstiili harrastada, et Annel kätt otsast mitte rebida. Aga ta oli vaprakene ja tantsis kõikidest hädadest ja  valudest hoolimata lõpuni. Tantsus sai lemmikuks koht, kus pidime tulekustutit vaatama ning ettekujutama, et see on Anne naabrimees, fotoaparaat ja õng käes :D Meie siis oleme tema mõrsjad ja vaatame igatsevalt tema poole. Pärast saab foto pealt vaadata, kas ikka vaatame.
Siis tantsisime läbi "Viire takka", "Oih polka". Kui "Kodu jääb koduks" tantsuni jõudsime, siis jooksis Ingridil hetkeks juhe kokku. Mina seisan oma kohal esireas ning ootasin endale paarilist, kuid Ingrid seisis truult Reet3 taga. Siis selgus, et ta proovib "Alati ootan" tantsu alustada. Õnneks jõudis ta esimeste taktide ajal õigele kohale ning tants sai alata. Üks ringile minek oli meil kõigil tume koht, kuid õnneks kogusime end ruttu ning tants sai õigele rajale tagasi. Siis oli aeg "Kodu jääb koduks" ning "Labajalg" läbi tantsida. Grete puudumise tõttu tuli ikka puterdamisi sisse, kuid kõik on üleelatav. Siis Karin arvas, et aeg on "Valss" läbi tantsida. Grete koht oli tühi, kutsusime Ingridit tantsule. Reet2 arvas, et seda kohta on ta korduvalt tantsinud, et selle ta suudaks läbi teha, kuid uus - Aini koht- ei taha kuidagi kinnistuda. Reet2 jätkas ikka Aini kohal. Kui tavaliselt küsib Grete, kas ma pean ikka seal olema, kus ma olen, siis sel korral esitas sama küsimuse Janne. Gretet meie vahel polnud, seega olin ma Janne jaoks uus inimene. Ütlesin, et see on Taimilt mulle pärandatud koht, olen siin vahelduva eduga juba teist aastat, seega olen ikka õiges kohas küll :) Tants oli nagu tants ikka, kui põimumisel mõni inimene puudub ja mõne jaoks on koht veel sissetantsimata. Aga muusika lõppes samaaegselt, kui meie seisma jäime :D
Proovi lõpus tegime taaskord istungi. Sel korral oli päevakavas Reet1 sünnipäev siidri ja veini algmaterjalide ehk pirnide ja viinamarjadega. Jututeemadeks oli Laaberjala ja Viimikute ühissünnipäev ehk duubeljuubel. Otsustasime, et kõik, kel võimalik minna, osalevad. Marge peab sihtrühmale kõne ja annab kingituse üle. Kohtumiseni duubeljuubelil!

No comments:

Post a Comment