Nalja ikka saab

Kui eelmisel nädalal kirjutasin, et naljakuust hoolimata ei ole mingit nalja, siis tegelikult seda ikka jagub mitmeks heaks naeruks. Kuna mina saabusin järjekordselt infopäevalt, siis rabasin ma kaasa lauale jäänud võileivakuhja. Ise kalkuleerisin ja arvutasin, et äkki on meie rühmas kellelgi sünnipäev, siis saab rahus võikudega pidutseda. Kohale jõudes selgus, et sünnipäeva pole, kuid väike võileib läheb ikka käiku. Kui minu sünnipäevalaste abistamise aktsioon oli läbi kukkunud, siis selgus, et läbikukkumisi on veel. Nimelt läks Marge, nagu me kõik mäletame, eelmisel nädalal linna kontserdile, mille piletid jõuluvana tõi. Selgus, et nad jõudsid sellele kontserdile nädal ja 15 minutit varem... Seega oli see kontsert päriselt sel trennipäeval ja Marget taaskord ei olnud. Põhjus marunaljakas, kuid keegi seda nalja Karinile teha miskipärast ei tahtnud. Lõpuks jäi nii, et Ene pidi Marge kontserdiseiklused ette kamdma, mida ta püüdliku tõsidusega tegigi, kuid lõpp mattus naeruturtsatustesse. Mis Karinil üle jäi - naeris koos meiega. Pole hullu, vähemalt Margel on kauaoodatud kontserdielamus käes. Meie aga tegime  sooja ja lõime tantsu. Eks alguses ikka see "Särtsutants", seejärel ei jäänud suurt mingit aega üle. Saalis tegime läbi valsi, et natuke pärast "Särtsutantsu" hingamist korrastada, seejärel kobisime lavale, et seal 28.04. Karini rühmade peoks tantsud läbi teha. Kõigepealt "Alati ootan", seejärel jälle pulss lakke ja "Simmanipolka" kogu auruga. Lõppu siis jälle kena kniks ja nüüd on ees veel üks proov ja seejärel Karini rühmade kontsert, mis toredasti leiab aset Märjamaa valla rahvatantsijate päeval.

Nalja nagu polekski

Aprill on teada-tuntud naljakuu. No aga meie proov algas nii, nagu poleks keegi sellest midagi kuulnud. Nimelt saabus Karin proovi puruhaigena. Korralik köha, ilme oli palavikune. Kraadiklaasi Karin igaksjuhuks  ei katsetanud - äkki ongi palavik! Tuligi kinnitamata andmetel tõbisena kohale, et "Särtsutants" lõpuni teha. Teine mittenaljakus oli kohe otsa - Marge läks jõulukinki realiseerima. Nimelt oli just täna jõulukingiks saadud piletite realiseerimine rockkontserdi näol. Aga ega Marge ei saa ju bändile öelda, millal nad Eestisse esinema tohivad tulla! Seega oli Marge koht vaba. Kuna Grete jalg ei ole veel päris töökorras, siis ei olnud ka tal põhjust kohale tulla. Õnneks oli Ainil veel kodunädal, seega oli tema kohal.
Soojenduseks oli Janne ja Ingridi sünnipäevade kiirtähistamine. Janne oli õnnitlejatele vastutasuks väikesed üllatused organiseerinud. Tuli aga käsi kotti pista ning loosi võtta, teistele aga oma saaki näidata ei tohtinud. Viimased loosijad olime mina ja Karin. Meie auks käidi kotti eraldi täitmas. Mulle anti vihje, et mina pean loosima endale kandilise eseme. Kui loosid loositud, siis võis teistele saaki näidata. Selgus, et mõne osav käsi on kotist "Vana Tallinna" koukinud, mõni saanud viinalonksu võrra rikkamaks, mõnel liköör, Karinile sattus konjak - kõigile väikesed suveniirjoogid. Minu nurgeline üllatus oli kannujoogipakk, seega saan teistele lonksu pakkuda, et kangemat napsi alla loputada. Eks need meie Valgevene reisijoogid nüüd ole :). Ühe üllatustuuri tegi Janne veel - lähenevate lihavõttepühade vaimus šokolaadimedalid. Ingrid üllatusi ei teinud, tema oli tulnud kohale traditsiooniliste jookide ning jookide algmaterjali ehk puuviljadega.
Pikka pidutsemist ei olnud, võtsime käsile Aini kohaloleku ärakasutamiseks "Valsi" ja "Oih polka". Siis hakkasime "Särtsutantsu" pusima. Esimene pool tantsust tuli juba muusika järgi välja, tegime seda paaril korral kinnistamiseks, seejärel hakkasime lugemise järgi teist poolt selgeks tegema. Õnneks olime eelmisel tunnil kolmveerand tantsust läbi kapanud, nüüd võtsime selle üksipulgi läbi, seejärel ka lõpuosa. Hoolimata sellest, et Karin haige oli, venis proov ikkagi pea tavaproovi pikkuseks. Kiiret paranemist Karinile, sest ega nende kevadtuultega nalja pole!