Seljad pestud, seega uueks hooajaks valmis

Seekordne lõpu ja alguse ühispidu olid traditsioonide kohaselt saunas, ikka Reeda juures ja ikka seal Sipa kandis. Kuid seekordne istung oli mõned kilomeetrid Märjamaale lähemal ja võõrustajaks Reet3. Vähemalt jõgi ja naised olid samad. Nii vahva, et peaaegu kõik said tulla. Kahjuks oli Ingrid see, kes pidi oma õnnetu kukkumise tõttu koju jääma. Nimelt tegi talle käsi niipalju valu, et õhtune autosõit oleks võrdunud inkvisitsiooniga, seega saatis ta naistele tervitusi ja soovis head koosistumist. Pildistamise hetkeks olid veel puudu Grete ja Aini, kuid ka nemad jõudsid kenasti kohale. Anne küll teadis, et Aini peaks alles järgmisel päeval saabuma, kuid selgus, et töögraafikud tehti ümber ja ta sai jälle tulla ja meiega olla. Nii vahva! Loomulikult oli kohal ka Taimi. Ilma temata ei kujuta neid istumisi ettegi. Ja eks ta oli ju lõppenud hooajal meie tantsja ka. Ma pean silmas ikka seda folgiklubi eksprompt "Kangakudumist", mil Taimist sai lausa päästeingel. Nii me siis seal Sipa suvilarajoonis istusime, algul õues, pärast päikeseloojangut kolisime tuppa. Sel korral oli väike viirus naiste hulgas natuke laastamistööd teinud ning saunatajaid-vettehüppajaid oli tavapärasest vähem, kuid jutustajaid see-eest rohkem. Ühes laua otsas jagasid Karin ja Taimi Karjala reisist muljeid, teises servas räägiti sugupuudest ning geni keskkonnast. Vahepeal sai ülevaate alevis toimunust, natuke klatši sekka ja nalja ka (NB! Igatahes tuleb ühendust võtta Margega, kes annab jahimehe numbri 😁). Vaatasime folgist kokkuvõtvat videot ning pilte ning sõime ja sõime ja sõime ja .... Igatahes  oli meil äraütlemata tore teisipäevane õhtu ning  eelmine hooaeg sai mõnuga kokku pakitud, seega võime oma 19 hooaega alustada küll.