Teretamisest puhkuseni

Talve teretamine on nii raske ülesanne, et pärast seda tuleb kohe kindlasti talvepuhkusele jääda. 21.12 kell 18.28 oli meie viimane rahvatantsuline etteaste 2017.aastal. Nüüd on paar nädalat pausi ja siis alustame töökat ja teguderohket 2018. aastat - esmalt söömisega 😋
Et üldse teretama saaks asuda, siis tuleb ikka proove ka teha. Samas ei tea ju mida täpselt proovida, sest ilm on selline muutuv faktor, mille peale ei saa kunagi kindel olla. Kui teaks, et on jää- ja lumevaba, siis võtaks ju kiired tantsud kavva - "Särtsupolka", "Vigala reilender". Aga äkki on jäine? No siis võiks ju uisud alla panna ja midagi aeglast läbi uisutada. Karin otsustas, et kindlapeale minek ja teeme igailmatantse, ühesõnaga rahulikumaid ja aeglasemaid. Kuna maakonnapeoks ootavad teised rühmad meie "Labajala" videot, siis tuli ka see sisse tantsida. Tekkis küll segadus numbritega, sest kirjeldus on 14-le tantsijale, kuid kõikides rühmades on 12 tantsijat. Siis leppisime kokku, et numbreid ei pane ja las siis videot vaatav tantsija jälgib pingsalt enda kohta tantsivat tantsijat. Karin läks kaameraga  kuuse kõrvale lavale, meie proovisime, kui palju ja kuhu liikuda tohime, et pildile jääksime. Karin ei saanud taganeda ka kaameraga, sest kaamera oli vooluvõrgus. Me kujutasime värvikalt ette, kuidas Karin unustab selle ning astub lava sügavusse ning kuusk lohiseb temaga kaasa. Õnneks Karin ei unustanud midagi ning pärast esimest vussiläinud katset (vihje - lahtised paelad ja lendavad tossud) saime tantsu ilusasti "purki". "Särtsutantsu" läbitantsimisel tekkis väike segadus Ingridil numbriga - ta ei mäletanud, mis number tal on, kuid teadis, et ta on  Reetade vahel.  Me tegime siis lihtsa järelduse, et ta on "koma". Järjestus siis Reet1, Reet2 (Ingrid on kirjavahemärk seal Reetade vahel, nagu te näete!) 😜
Aga jah! Talve teretasid Paulad ja Ülejala Sussisahistajad kroonik Külli andmeil juba lausa 9. korda. Esimesel korral üks tants ja kõrvuni hanged. Nüüd paar aastat 4 tantsu ja vihmasadu. Sel korral oli kohe eriti soe see teretamine. Kohe sama soe oli ilm, kui jaaniööl - oma 7 kraadi vast oli ära. Nii soojalt pole meie mitte enne talve teretanud. Siit moraal, et tantsude arv ja lumekihi paksus on korrelatsioonis.  Järgmisel aastal siis tantsime ühe tantsu, et lumekatte paksust kuidagigi kasvatada. Igatahest rahvast oli traditsiooniliselt vähe, põhitegijad olid kohal. Saate aru küll, kellele ma vihjan :) Aga sellest ei lasknud ei Paula ega meie end segada. Ikka loeti luulet ja lauldi Paula poolt ning meie poolt suts tantsu vahele.

Fotod Kerly õe Kairi fotokast

Alustasime "Üts paigakesega", järgnes "Labajalg", "Alati ootan" ja "Kodupaik". Karin ütles, et me võime Eesti 100 kontserdi kodust jutustavate tantsudega ära sisustada. Ühesõnaga tuleb kontsert "Ülejala Sussisahistajad -  100 tantsu kodust!" 😃. Pärast kontserdi tegime pilte ka küll peegelduva kuusega ja päris kuusega, seejärel sõime piparkooke ja tarbisime ohtralt glögi, mis enamaltjaolt juhtus miskipärast olema alkoholiga 😁. Ma veel laua alt koukisin ühe termose välja ja seletasin Ingridile, kellel kõige pikem kojusõit ees seisis, et see ei tohiks küll alkoholiga glögi olla, punases termoses on alkoholiga. See (nuusutasin) on ingveriga glögi. No ja sokutasin pahaaimamatult glögi pahaaimamatule Ingridile. Siis tuli teadja Ene, kes ütles, et kõik glögi on sel korral alkoholiga ning Pauladest Tiiul oli väikse termosega kuuma õunamahla kaasas. Aga Paulad juba olid bussiga teel Sulu külamaja poole, et seal oma jõulupidu pidada...
Meie aga peame uueaastapidu ja seda Ruunaveres. Sellest aga järgmisel korral...

Vaikiv ajastu on läbi!

No nii! Mõtlesite, et Sussisahistajad ei teegi midagi, sest kirjutisi pole?! Muidugi teeme igasuguseid asju, kuid blogistajal on kirjutuskinnisus. No ma ei tea, midagi nagu ühe teise kinnisuse moodi, et punnitad ja punnitad, kuid midagi ei tule. Igatahes, kui jutt ei jookse, siis pole mõtet midagi kirja panna. Täna aga tundus, et vanad jutud tuleks ka ära rääkida, sest muidu tundub, et me pole suurt midagi teinud. Aga oleme ikka küll!
Naisrühmade žanripäevast ma pole näiteks midagi kirjutanud, kuigi olime tere rühmaga kenasti kohal ning olime isegi Karinil näidiseksemplarid ja aitasime kollektiivselt tervel saalitäiel naistel "Meie polkat" õppida. Aga kui alustada algusest, siis Raplamaa naisrahvatantsurühmade žanripäev oli 4. novembril ning Valtu spordimajja olid kogunenud kõik Raplamaa naisrühmad. Spordimajas oli tantsuõpe, toitumine ja lõpetamine, teoreetiline õpe viidi läbi Valtu seltsimajas ja Valtu põhikoolis. Muide, need kolm nimetatud asutust ei asu mitte Valtu külas, vaid hoopis Kaerepere alevikus. Valtu külas pole ei kooli, spordimaja ega seltsimaja. Vat nii kummaline on see värk, kuid info on abiks, kui otsustate nimetatud asutusi Valtust otsima hakata 😆
Mentoriks oli kutsutud Virve Kurbel, et ta meile oma "Labajalga" hakkaks õpetama. OK, meile polnud vaja õpetada, pigem teistele, sest me olime seda juba oma 15. sünnipäevapeol esitanud. Tegelikult tuli meil natuke ümber õppida, veel tegelikumalt keskmisel neljal tantsijal, äärtel jäi tegevus samaks. Aga see selleks. Kuna me natuke õpitut piilusime, siis lubati meid Tauri Tallermaa "Mälukoolitusele". Igatahes oli see üks väga tore koolitus ning kniks Taurile! Edasi oli lõunasöök, mis oli maitsev ja kosutav, seejärel olime näidiseksemplarid "Meie polkas". Tantsisime selle korra ette ja siis hakkas Karin lugemise järgi teistele tantsu selgitama. Kuna rühmi oli saalis palju, siis lippasime teistele rühmadele appi, et siis kasvõi kätust kinni võttes tantsija õigele kohale juhatada. Kui aus olla, siis on see tants meil endal ka nii toores, et jube kohe, kuid järjekord ja kohad on ju ikka teada, seega oligi meil õppepäeval tähtis roll täita. Aga et me tantsija eetikast õpetusest ilma ei jääks, siis lasi Karin meid poole tantsu pealt minema ning Valtu seltsimajas saime sel teemal haritud.

Väga eetilised tantsijad :D

Lõpetamisel õpetati meile linetantsu, milles me suurimas vaimustuses polnud, kuigi hiljem selgus, et oleksime ikka pidanud hullult õppima, sest taidlejate peoks tõmbasime endale parodeeritavaks linetantsu. Aga see selleks! Rohkem nagu tagantjärgitarkus. Kõige toredam osa oli loomulikult üllatusesinejad, kellels olid Lellest meestantsurühm "Väntvõllid". Väntasid ikka täiega üle võlli! Aga äge oli! Lõpetuseks saime ampsu hiiglaheast tordist. Kuna me pikalt vestlema jäime, siis saime ka teise ampsu. Ja veel kolmandagi, kes vaid soovis. Täname Kehtna ja Valtu naisrühmade naisi ning oleme valmis kohtumisteks järgmistel maakonnapeoproovidel.
Me oleme teinud loomulikult veel ohtralt proove ning jõudnud ära pidada nii Ene kui ka Marge sünnipäeva. Üks siis ohtra šampusega ning teine erinevate mahlajookide ning segadusse ajavate linnupiimakommidega. Marge sünnipäeval tekitas elevust Reet3 väike informatsioon, et AB veregrupiga inimesed võivad rämpstoitu süüa. Meie rühmas on ainuke AB-hakka-pähe-veregrupi omanik Grete, seega tema tõmbab oma menüüst tervisliku toidu maha ja sööb ainult rämpsu. Polegi jõudnud uurida, kuidas tal selle teemaga läheb.

Ene sünnipäev taas indiaanikombel

Ene sünnipäevajutte enam ei mäleta, kuid naeru jagus ikka mõnuga. 

Taidlejate pidu ma eelmises postituses kirusin, kuid selles võtmes, mis Kaareke meist tegi. Sussisahistajate ülesastumisest ei midagi! Tegelikult tõmbasime meie loosiga endale linetantsu, kuid ühtegi head ideed ei tulnud, kuidas neid järgi teha. Väga isiklikuks ka ei tahtnud minna ning konkreetselt kedagi järgi teha, seega jätsime teema laagerduma. Pead olid kõik proovid tühjad nagu kellad. Taidlejate peo ajal ronisime üles lattu ning idee leidmiseks vaatasime, mis atribuute seal ripub, alt administraatori toast rabasime pikendusjuhtmerulli, sest meie tõlge oli liinitants. Liin=kaabel - mõte jooksis sinna suunda. Mina leidsin mingi imeliku lehmapintsaku, hiiglasuur mulle, minu saapad meenutasid natuke kauboisaapaid, seega läksid loosi. Kerly oli igaks juhuks mingid kummalised kuluvad kodust kaasa rabanud, siis leidis ta sealt tillukese narmastega vesti, mille selga litsus  ning nii me siis otsustasime, et Anneli ja Taimi hoiavad liini ning mina ja Kerly tantsime selle liini peal. Mõeldud tehtud. Mina olin Cow ja Kerly oli Boy ja nii me seal Rednexi järgi liini ajasime 😁 Igatahes rahva tagasiside oli, et lühike, lööv ja tempokas!

Viimases proovis küll kellelgi sünnipäeva ei olnud, hoopis haiguspausilt oli naasnud Ingrid. Ja hakkasime õppima uus-vana-tantsu "Kodupaik". Pool rühma on kunagi seda tantsinud, teisest poolest mõned ka näinud, kuid selgus, et mälus väga palju sellest tantsust kellelgi polnud, seega uus tants. Vähem kui tunniga tegime tantsu ära, siis muusikaga korra läbi. Igatahes mina, kes ma seda tantsu esmakordselt tantsisin, tõdesin, et sellega võiks talve teretamisel esineda. Vat selline tore ja aeglane tants!