Hooaeg 2015/2016 on igati avatud

Kui ma nüüd ei eksi, siis tegu on Ülejala Sussisahistajate 17. hooajaga. Hooaja avaistung toimus 29.09 rahvamaja köögis. Asukohast võib aimu saada, et tantsimisega ei olnud sel korral tegu. Sussisahistajad tõid lauale hääd ja paremat ning arutati, mida alanud hooajal teha. Kaks asja on kindlad: järgmise aasta suvel on maakonna laulu- ja tantsupidu ning naiste tantsupidu Jõgeval. Nendel me osaleme. Natuke arutelu tekitas naiste tantsupeo rühmaliik, mida valida. Kõigi kirjade järgi peaks registreerima end N1, kus on tugevaimad naisrühmad. Vastame ju kõikidele etteantud tingimustele: üle-eelmise tantsupeo kõrgeim kategooria ja eelmisel hinne üle 8 palli (hindamine oli kahel peol erinev, kuid mõlemad tähendavad kõige tugevamaid rühmi :)). No aga tantsud teistes rühmaliikides on sellised, mida enne tantsitud ja ka maakonnapeo repertuaari tulemas. Arutelu ei olnud pikk - paneme ennast proovile ja kandideerime sinna, kuhu oskused ja staaž võimaldavad. Ikka sinna kõrgemasse rühma.
Järgmisena võtsime luubi alla Europeadele sõidu Belgiasse, milleks me oleme usinalt eelmisel hooajal raha korjanud. Kui aga neid nimetatud kahte pidu samal suvel poleks... ja Reet 2-l on kaks last kooli lõpetamas ja... Neid momente oli veel, et lükata Europeadele minek veel aastakese kaugemasse tulevikku. Ega need festivalid eest ei jookse.
Arutasime veel nipet-näpet, sõime head-paremat ja panime vaimu valmis järgmiseks prooviks, mis pidi juba tantsuline olema.
Järgmist proovi andis ikka oodata. Ütleme selle peale, et õnnetused ei käi mööda kive-kände, ikka inimesi mööda. Kuid ligi kuu hiljem seisime rahvamaja saalis rivis, et tantsides uut hooaega avada. Mina ja Reet3 olime eelmisel hooajal haudunud plaani, et proovide toimimist paremaks teha, kui keegi juhtub puuduma. Mõtlesime välja, et teeme kõigile tantsijatele nimelised rinnasildid, et noh, kui keegi puudub, siis varutantsija saab puuduja nimega sildi rinda. Siis teised tantsijad teavad, kellega tegu ning oskavad augutäite õigele kohale juhatada. Ikka ju mäletad, kus sa kellega pöörled või kellel kätust kinni hoiad. Sai tehtud ka sildid, millele oli "mees" kirjutatud. Ikka nendeks tantsudeks, mil osad on mehed, osad naised, siis on sooküsimused ka identifitseeritavad rinnamärkide abil.
Pärast sildimajandusega tutvumist sai Karin proovi alustada. Erandkorras oli saalis ekraan ja videoprojektor, sest uus tants "Äiu-äiu" vajas suurel ekraanil jälgimist, et kõigile oleks teada, millega meil tuleb rinda pistma hakata. Ühesõnaga pidin ma tõdema, et minu lapsepõlveunistusel baleriiniks saamisest on võimalus täituda. Millised sammud, asted, pöörded, sirutused, kõrged päkad! Vehkisime 1,5 tundi sammukombinatsioone õppida, küll kätega koos, küll ilma. Lõpuks sai koordinatsiooniharjutustega ühele poole ja viimane pooltund kulges tempokamas rütmis. Kordasime läbi "Oih polka", mida peaksime tantsima jõulupeol, "Kohaanuška", et see ei ununeks, ja "Simmanipolka", sest see tuleb maakonnapeol ettekandele. Kuna Grete oli otse reisult proovi tulnud, siis tema oli omadega rivitu vanade tantsude ajaks, seega saime kohe katsetada ka uute rinnamärkide toimimist. Anne sai uhke märgi Grete nimega rinda "Oih polkaks", Kerly "Kohaanuškaks" ja mina "Simmanipolkaks". Märgisüsteem  täiesti toimis ja kõik tantsijad teadsid märgistatud augutäidet õigele kohale nügida.
Proovi lõpus sõime Malta seepi. No see Ene toodudud pähklitega maius nägi väga seebilik välja, kuigi maik oli seebist kaugel. Sinna juurde luges Karin meile kuupäevi, kellaaegu ja asukohti, kus me peame lähiajal olema. Lähim kohtumine leiab aset juba sel neljapäeval koolimajas. Head algust sulle, 17. hooaeg!