Tere talv ja häid jõule!

Pensionäride jõulupeo ja talve teretamise vahele mahtus kenasti üks proov ära, mille sisuks oli järgmiseks kaheks esinemiseks proovi tegemine ja uute tantsude läbitantsimine. Talve ei saanud teretama tulla Reet1, seega oli mul vaja tema koht nii "Naiste reilenderis" kui ka "Kodus" ära õppida. Õnneks olime kõik Karini tantsurühmade jõulupeole tulemas, siis "augutäitetantse" selleks peoks eraldi tegema ei pidanud. Jõulukontserdi tantsud katsetati ära laval, Talve teretamise tantsud saalis, naistepeo tantsud ikka saalis. Aega kulus selleks prooviks kavandatust rohkem, kuid sel aastal ju rohkem proove pole - ainult esinemised kavas.
22.12 algusega kell 18.47 ütlesime meie koos naiskoor "Paulaga" tere 12 tundi vanale talvele. "Paula" naised lugesid luuletusi ja laulsid, meie osa oli tantsida. Olime kavandanud 3 tantsu, kuid programmi oli Maiu pannud neid 4. Tegime kiired arvestused, mida veel tantsida, ilma et peaksime proovi tegema. Reet1 oli endise töökaaslase tööjuubelil, seega peab keegi teda asendama, kuid mis tants see on, milles asetäitja lihtsalt tühjalt kohalt proovi tegemata ära tantsib? Lõppkokkuvõttes tantsisime kavandatud "Kodu", "Upa-upa" ja "Naiste reilenderi", seejärel mittekavandatu "Oih polka", millel pealegi polnud eelmängu ja Anne polnud eluski seda kohta tantsinud. Õnneks oli hämar, kõigil erinevad liikumised, seega, kui meil ka esines apse, siis olid need märkamatud. Ma rõhutan  - KUI meil oli apse... Meil ei olnud neid :) Taimi, kes pealtvaatajate ridades oli, ütles!
Hämarus päästis ka paar tantsijat, kes "põllelaadsete toodetega" esinesid. Leppisime kokku, et tuleme talve teretama Märjamaa seelikutes ja tanudes. Muust atribuutikast juttu ei olnud.  Ma nimesid ei nimeta, kuid kaks naisterahvast olid neidudena kohale ilmunud. Õnneks on meil nutikas ja agar Ene, kellel olid ettevalmistatud poolfabrikaatpõlled - paelu polnud, palistamata, ainult ühel oli pits all, see-eest tikand kenasti kangal punamas! Aga pimedus on meie sõber! Kuna põlle peale käib ka tavaelus vöö, siis sai need põllelaadsed tooted vööga peale seotud, triikrauaga sobilik jume kangale, niidijupid maha naksitud ja hämaruses esinemiseks ideaalsed põlled kõigil 12 tantsijal ees.
Karin käis esinemise eel vaatajaid kokku lugemas - oli 13 inimest olnud. Sama palju kui meil tantsijaid ja Karin. Lisaks oli sama rohkearvuline "Paula" laulmas. Tegelikult piilus nurga tagant Thea sünnipäevaseltskond ja juurde tuli paar inimest, kes kinno olid minemas, Ütleme, et ca paarkümmend pealtvaatajat tuli kokku. Aga esinejad tegid pealtvaatajatele arvukusega ära. Aga põhiteretajad olid ju kohal!
Pärast teretamist, glögi ja komme läksime kööki oma jõulupidu pidama ja sünnipäevalaps Ainit õnnitlema. Mekkisime ja mekutasime piduroogi, rääkisime elust ja olust ja ikka jõudsime esinemiseni ja "Oih polkani", mis meile eelmängu puudumise tõttu lõputult elevust pakkus. Et ikka asjas selgusele jõuda, kuhu kadus (või jäi üle) üks takt, siis suundusime suure saali kuuse alla, et Karini rõõmuks veelkord polkatada. Tantsisime oma polka ära, leidsime takti üles ja seejärel märkasime kingikotti kuuse all. Ära sa looda, et see "Oih polka" kinkide lunastuseks kõlbas! Ei! Karin oli välja mõelnud küsimused repertuaaris olevate tantsude kohata ja kingi saamiseks pidime loosi tõmbama ning vastama küsimustele või ette tantsima. Kes oli eelmise peo naisrühmade liigijuht? Tee muhu kannanööri! Kes on "Viire takka" autor? Kus tantsus on laste ootus ja laste tulemine? jne jne. Aga ajugümnastika ja tantsusammud päästsid päeva ning nüüd oleme järgmine kord Mõraste saunaõhtul nimeliste saunarätikutega kaunistatud. Täname sind, Jõuluvana!
Aasta viimane ülesastumine oli meil 27.12 rahvamajas Karini tantsurühmade jõulukontserdil. Selgi korral riietasime ennast märjamaadesse.  Punased põlled tõime Luiskajate linaseid kleite ilmestama. Tunniajasel kontserdil oli meil 3 etteastet: "Upa-upa", "Naiste reilender" ja "Oih polka". Lõpus tänasime Karinit ühistantsuga ning seejärel tegime köögis kiire aastalõpuistungi, mil õnnitlesime Reet2, kel sel päeval sünnipäev oli.
Head uut tantsuaastat!

Proove ja esinemisi, sekka niisama lustimist

Sel hooajal oleme püüdnud natuke rohkem proovidele aega panustada, et kaotatut tasa teha. Novembris sai päris mitmel korral lisaproove tehtud, et õhuke oktoober ära tasandada. Naiste tantsupeo tantsudest tundus esmapilgul "Äiu-äiu" kõige raskem, "Viire takka" tundus üks tore jalutuskäik olevat, "Tujukal lainel" aga lihtsalt kauakestev. Nüüd selgub, et kõige rohkem pusimist on selle niinimetatud jalutuskäiguga - et ikka see aeglane-aeglane-kiire-kiire-aeglane-aeglane paika saada. Et mitte jalgratast leiutama hakata, kutsus Karin Erika meile appi. Esimesel korral siis Erika saabus keset kaunist novembrit ühel esmaspäeval Märjamaa rahvamajja, kaasas kaks näidiseksemplari, et õpetada nende abil meile selgeks "Viire takka".  Ma läksin kenasti varakult rahvamajja, sest minu väheldane aju ei pidanud kinni, kas proov pidi hakkama pool tundi varem või õigeaegselt. Läksin siis enda arust õigel ajal kohale ja... sain Erika saatjaskonnaga vastu võtta ja neile kohvi keeta. Mis iseenesest on ju väga ilus tegevus. Pealegi hea kohv ja külalislahkus kompentseerivad puudujäägid tantsuplatsil. Vähemalt nii ma lootsin :). Prooviaeg venis arvatust pikemaks, sest kõigepealt tantsisime ette "Äiu-äiu", mille kohta Erika mõned täpsustused tegi, seejärel hakkasime ringis "Viire takka" kombinatsioone õppima. Ikka aeglane-aeglane-kiire-kiire-aeglane :) No ja muud ikka ka. Vahepeal näidispelgulinlased näitasid ette, kuidas nemad mõnda kohta teevad, siis vaatas Karin kirjeldust ja Erika sobras mälusoppides, siis tegime meie vastavalt kolmepoolsele otsusele oma liikumistes korrektiive. Aga paar tundi usinat tööd ja ühe tantsu olime läbi töötanud, et sellega järgmisel päeval tõsiselt tööle hakata.  No ja siis on meil nüüd üks huvitav mäng ka lisandunud, sest 13 tantsijat ja 12 kohta tantsupeol. See nõuab läbimõeldud lähenemist. Meie läbimõelduse all peame silmas loterii-allegriid. Lihtsalt tegime nüüd nii, et tantsust jääb välja see, kellel kõige vähem õnne on. Karin lasi kõigil loosi tõmmata ja see, kellele sattus tähistatud loos, see oli sunnitud varutantsija koha sisse võtma. Muide, see on kõige rohkem õppimist nõudev ülesanne, seega said varusse jääda vaid kõige tublimad!
Novembri viimase nädala võisime oma kalendrites rahus sussisahistajate nädalaks ristida. Ikka kõigepealt teisipäevane proov, seejärel kolmapäeval kadrijooks soolaleivaga Taimi juurde, neljapäeval oli algselt plaanis taas üks proov ja reede oli taidlejate peo päralt.
Kadrilaupäeval kadrijooksu asemel tegime kadritantsu. Kommidega oli kõik hästi, sest Enel oli sünnipäev ja selle tähistamiseks tõi ta kadridele kommi. No ja mina käisin välismaal, seega tõin Enele sünnipäeva puhul Soomest murakaliköörikaid, mida ta lahkelt rühmakaaslastega jagas. Eks see kingituse tagamõte oligi selline, et kõigile jaguks :)
Kadripäeval jooksime siis hilinenult katri Taimi juurde. Kogunesime siit ja sealt nurgast, mingi udune kokkulepe oli, et jätame autod Reet 2 maja juurde, sealt läheme. Kuid kokkulepitud kohas lebasid maas vaid kindad ja naiste hääled kostsid hoopis Taimi maja eest. Seal enamus valgesse riietatud kogusid seisidki. Ootasime natuke Karinit, mõtlesime, kuidas ikka need kadrilaulud käivad, millega tuppa lunida, siis soetasime kena viljaõnnevitsakese ja lõpuks sisenesime Taimi vastremonditud ja ümberehitatud korterisse, eeldades, et kõik on kohal ja Karin esimesena tuppa sooja läinud. Kuna meid on nii palju, et sisenemisele, ahhetamisele, kallistamisele ja lahtiriietumisele kulub nii palju aega, siis jõudis hilinenud Karin sisenejate saba lõppu kenasti kohale ja sai kogu seltskonnaga koos tuppa tulla. Seepeale tuleb tõdeda, et ära eelda, parem kontrolli! Aga Taimi juures soolaleival oli nunnu. Taimi imepisike köök oli koha vahetanud vannitoaga, seega oli köögist saanud elutoa avatud osa. See väike nõks andis palju kaasa ning lahtine elutuba võimaldas pea terve sussisahistajate seltskonna ära mahutada. Tõsi küll, üks Reetadest eeldas, et ruumi kokkuhoiu mõttes tuleb naabrimehe juurde minna, kuid too suunas eksinud naisterahva sinna, kus temasugused juba kõikidel istumist kannatavatel esemetel ennast mõnusalt tundsid. Lasime jutuvadal veereda ja nautisime lauale toodud kadriroogi. Lõpuks vaatasime ka sussisahistajate arhiivifotosid ja  10. juubeli videot. Oli üks äraütlemata mõnus Kadripäev!
Neljapäevase proovi jätsime vahele ning taaskohtumine rühmaga, vähemalt osaga neist, oli reedel taidlejate peol. Seekord koduülesannet ei olnud, ainuke kohustus oli tulla oma unistuste kostüümis. Osadel meist oli unistus tunda end vabalt, seega Kerly, Taimi, Anne, Reet2 tulid mugavates peoriietes. Mina tahtsin sisemise looma vabaks lasta, seega tulin hundina, Grete tundis ennast taevalikult, kuid mitte lõputult, seega tuli ta mustas inglikostüümis, Ene oli rahvamajajuhina peoprintsess. Ülesanded jaotati rühmadele lauale peo käigus. Ega see, et meil Ene kambas on, ei anna meile mingit eelist. Ta on nagu partisan, mitte midagi ei avalda, mis ülesanded on tulemas. Nagu selgus on meile sattunud pantomiimina teha kõige keerulisem pantomiimina tehtav laul. Kuidas sa näitad ette, et sa oled leheke viimne külmunud puul?! Me siis näitasime, et meie laul on "Põdra maja". Seda oskasime vähemalt ette vehkida. No ja siis saime ülesandeks tantsida Macarenat, seda lasti ka terve plaaditäie jagu, vähemalt minu arust see küll ei tahtnud lõppeda. No ja kuna Reet1 oli kadunud, siis eeldati, et ta vajab abi ajaleheartiklite kirjutamisel, siis anti ülesanne seosetute sõnadega ning kästi kirjutada luulevormis artikkel Märjamaa Nädalalehte.
Meie oma sai selline:

Napilt paari tunniga levis vallas uudis,
et täna ei toimugi kultuurikomisjoni.
Ilmaolusid hoopis komisjon uuris
ja selgitas, et rehvivahetus vajalik oli.
Seetõttu polnud ametnikke vallamajas,
vaid vajadus nad Kummimehe juurde ajas
ning napilt enne lund ja jahedust,
Sai teostatud huvitav kummivahetus,
mil komisjon ei passinud niisama,
vaid tegi kukerpalli, muudki jama.
Tagatipuks autol vahetati ära radiaator,
mida sätiti asendama akordion.
Kuna MTÜ toetus kulus autoremondile,
siis olete oodatud autoakordionikontserdile.

Loomulikult ei saanud luuletus parim, kuid abiks ikka. Seda ka ei öeldud, kuidas meie viktoriinivastused olid ning milline joonistusvõistkond võitis, kuid see ei olegi oluline, sest šampuse saime me tubli osavõtu eest nii nagu teisedki. Ja maitses hea, ma arvan...
Järgmises proovis oli meiega taas Erika. Kuna proovi algus natuke nihkus, siis jalgade soojendamiseks tegime me hoopis Marge sünnipäeva toostid kõigepelt, seejärel asusime kohe tantsu kallale. Sel korral sai põhitähelepanu "Tujukal lainel", eriti see teine pool, kus tuleb labajalga ja niuh! sääre tahalöök. Saime järjekorra paika, nüüd tuleb tants endast läbi lasta ja tantsuks teha.
Sekka on sattunud ka kaks esinemist. Esimene oli 11.12 Raplamaa Partnerluskogu jõulupeol, kus otsustasime kiireid ja tempokaid tantse tantsida. Seega said kavva "Kohaanuška", "Oih polka", "Valss" ja "Simmanipolka". Võib öelda, et kõik läks väga hästi, saime ohtralt kiidusõnu kuulda. Ja meie kiitsime Karini uut soengut, sest poisipea sobib talle imehästi!
Mõned pildid siis ilmestamiseks Aare Hindremäe aparaadist:

Samal nädalavahetusel oli pensionäride jõulupeol järgmine ülesastumine. Tegime natukene rahulikuma kava, st asendasime "Valsi" "Upa-upaga" :)  Esinemisolud olid kitsamad, kui paar päeva varem, samuti säras saal täies valguses, seega pidime väga hoolsad olema oma tantsudega. Aga läks jälle väga hästi, sest näiteks Kokemägi Tiina ütles, et väga ilus kava ning ning rühm tantsib ühtlaselt. Või midagi taolist... Ühesõnaga väga positiivne tagasiside. Kui meil poleks sellel esinemisel Märjamaa riideid seljas, siis võiks öelda, et ülemised pildid on ka pühapäevase esinemise pildid, kuid juhtus nii et tantsud samad, kuid riided erinevad :)