Nagu naistepäev

Ei hakanud keegi meid sellel päeval kohviga äratama ega lilli pihku suruma, hoopis tuli naistantsijail koguneda Märjamaa rahvamajja, kus Tiiu Pärnits Raplamaa naisrühmadele "Viire takka" tantsu õpetama asus. Oli naksakaid naisi Kärust, Kaiust, Raplast, Järlepast ja kus kõik veel, et ühiselt maakonnapeoks tantsuks juhtnöörid kätte saada. Meie olime võõrustajatena 100%-lt rivis. No olgu, valetan, sest alguses ei olnud meil Reet2 kohal. Aga siis, pärast tunniajast hilinemist, selgus, et salaja sissehiilimisest ei ole kasu. Aga järgemööda!
Karin juhatas tantsupäeva sisse ja andis sõnajärje Tiiu Pärnitsale, kes natuke rääkis nii tantsu "Viire takka" autorist Kai Leetest kui ka tantsu enda sünniloost. Olla Kai Leete sõitnud mandrilt Muhule ning silma olid jäänud linnud, kuidas nad sujuvalt kolmnurki moodustavad, küll ühtpidi, küll teistpidi, kuidas laine loksus, tuul mängis. Nii ongi merekauge temperamentse lõunaeestlase loodud tants sujuv ja voolav kulgemine, taktimõõtki harjumatu 4/5.
Algas mitmetunnine töö tantsu kallal. Oli neid rühmi, kes seda on ammu tantsinud või ka 2009. aasta tantsupeol sellega tantsumurul käinud, oli neid, kes pole seda veel tantsinudki. Jaotusime ühtlaselt saali peale laiali ja alustasime kombinatsioonide õppimist - ikka sõudmine, pööre taha, "mina siin!" ja jälle sõudmine, pööre ette, "mina siin".  See "mina siin" oli koht, kus kombinatsiooni lõpus sirutad end välja ja lööd seeliku laiali, justkui hõigates - "Vaadake mind, mina siin!"
Kuidas tuleb välja kõnd ringil, kui on vaja end lausa valusalt välja kallutada? Kuidas kaela sirutada, kuidas 8 mm õlgu langetada? Pisiasjad, kuid mis annavad palju juurde. Reet2 saabus kesk suurt drilli kohale ja sokutas end sujuvalt töösse. Aga hilinejatel on hilineja palk, kohe jäi soojenduseta tantsuringi karanud Reeda sirutamata kael juhendajale silma. Õnneks kompentseeris Reeda sügav kallutus välja eelmise puuduse ja Reet2 seati väljakallutuse musternäidisine meile eeskujuks. Aga see seik oli tõenduseks, et salaja ei sünni midagi :)
Vahepeal tegime imeväikse pausi, et soovijad saaks lonksukese juua või vajalikes ruumides käia, seejärel läks töö edasi. Lõpuks tantsisime tantsu läbi. Et kõik saaks rahulikult harjutada, siis meie läksime lavale. Kahjuks oli aeg meie ridu hõrendanud ning Reet 1 oli ka saali ühte rühma haaratud, siis meil laval oli hoolimata tantsu tundmisest natuke susserdamist. Lahkunud olid Grete ja Aini, Reet1 oli saalis ning Kerly tantsis Grete kohta. Seega tuli natuke kohaneda ja nuputada, kuhu jätta auk, kus üleastumisel tühikud jätta jne. Nalja sai ikka ka toredate väljenditega, kui Tiiu käskis nurka põit vedama hakata :). Kokkuvõttes saime tõhusa treeningu ja pea kõikidele "Viire takka" tantsuga seotud küsimustele vastused. Lõpuks tegime ühisringi, kus üksteisele kooris head soovisime, seejärel asusid naised lumisele koduteele -  kes Kaiu, kes Rapla, kes Kärusse, kes kodusele Märjamaale. Meile oli Karinilt saatjaks hõige, et järgmisel teisipäeval teeme kauem trenni...

Head 2016. aastat!

Ei olnud selle aasta alguses pikka passimist, sest kõik jõuludel ja aastavahetusel kogunenud kilod tuleb maha tantsida. Ega enne ei saa esinema minna, kui seelikud jälle vabalt selga passivad! Tegelikult pole see asi midagi nii hull, lihtsalt sel aastal on nii maakonnapidu kui ka naiste tantsupidu,  omandatavat repertuaari on tavapärasest rohkem ning pole aega lebotada. Seega kogunesime juba 5. jaanuaril rahvamajja, et mitte pikka tantsimatut vahet tekitada. Kuna oli täiesti lubatud aeg veel uueks aastaks parimat soovida, siis me seda kohe väga usinalt tegimegi - ikka kallistus ja hea soov igale kohalolijale ja saabujale. Siis meenus Enele, et meil on kahelt jõuluesinemiselt kogunenud kingitusi, mis tuleb enne realiseerimistähtaja lõppu ära tarvitada, siis tegime ka väikese pikniku saalipõrandal soojenduse asemel. Seejärel tegime Grete päevakese vanemaks ning saigi proov alata. Hakkasime põhjalikult naistepeo tantsudega tegelema. Olime ju viimased proovid keskendunud jõuluesinemisteks tantsude lihvimisele, seega suvised tantsud olid tahaplaanile jäänud. Nüüd keskendusimegi suviste tantsude puhastamisele. Lõppkokkuvõtteks arvas Karin, et järgmisel nädalal peame üles saali peeglite ette pääsema, et me ise saaksime ka näha, mil käte liikumist ühtlustada, mil sammu puhastada. Ene vaatas targast raamatust järele, selgus, et paar nädalat on meil võimalik galeriis pool trenni läbi viia, teine pool oleme jälle saalis.

Jõudiski kätte "peegliproov". Kogunesime ikkagi suures saalis, selgus, et enamusel oli meelest läinud, et proovi algus on galeriisse planeeritud. Seega saalis kogunemine oli ainuõige otsus. Kui kriitiline mass koos ning aeg kuklasse hingamas, siis kolisime korrus kõrgemale. Alustasime kohe "Äiu-äiuga", sest siin on palju puhastustööd vaja teha. Kahjuks sammaste vahel on ruumi vähe ning laiutada eriti ei saanud. Korralikke käetõmbeid või sirutusi polnud võimalik teha, samuti ei mahtunud äärmised tüdrukud end peeglist vaatama. Tegime siis erinevaid variante - tantsisime tantsu täies mahus läbi, harjutasime ainult kombinatsioone, tantsisime kolmekaupa ette jne. Ikka selle nimel, et kõik ikka saaksid oma peegeldust näha ja sealt õppida, mis hästi, mis parandamist vajab. Loomulikult sai ühtlustada kogu rühmaga käte liikumist ning esirida sai näha, mida tagumine rida sissetulekul teeb :) Kui kõik olid ennast peeglist ära saanud imetleda, siis kolisime suurde saali tagasi, kus võtsime ülejäänud tantsud käsile. Kui muu on ok, siis seda "Tujukal lainel" jooksu ei saa kätte. Ikka lähevad jalad segamini, rõhuline samm tuleb liiga hilja meelde, kaks rõhulist kombinatsiooni lõpus ununevad täiesti. Pole midagi - ikka hopseri ette ja uuesti jooksma, küll muusikaga, küll ilma. Korra tegime läbi ka "Viire takka", et see ei ununeks, puhastama ei hakanud, sest Karinil oli meiega veel üks plaan. Nimelt peab ta naistele maakonna peoks ühistantsu tegema "Ei me ette tea" laulule. Thea Paluoja oli selle sisse laulnud ja Karin oli siis kodus laulu kuulanud ja nuputanud, kuidas selle järgi tantsida saaks. Meie siis olime katsejänesteks. Kahjuks oli Karin pabermaterjalid koju unustanud, seega püüdis ta mälu järgi meid liikuma panna. Küll tulime usse vedades voorvalsiga  publikust, küll lava kõrvalt platsile. Publikuks olid korra seinalambid, siis aga tühi toolirida. Katsetasime ühte ja teist jalga alustamist. Proovisime ringide moodustamist, siis natuke tantsu ka kuni esimese refrääni lõpuni, kuid ikka oli midagi valesti. Juhtus ikka nii, kui laul pole tantsuks mõeldud - küll hangusime seisma, küll jäi aega puudu, sest laulja oli muusikaga suhteliselt vabalt ringi käinud. Päris keeruline oli, peaks ütlema. Ei kujuta ette, mis kooriga veel saab. Meenus eelmise maakonnapeo "Kel üle, siis ütelgu", mil enne kiiret tantsuosa olime sunnitud vähem kui pooleks taktiks lihtsalt jalg õhus hangunult seisma. :) Tuletame taas meelde klassikalisi ütlusi - tantsijat muusika ei sega, seega pole hullu midagi, küll mingi lahenduse leiame!

Proov lõppes taas tähistamisega. Selgus, et Külli oli Enele kirja saatnud, kus teatas, et tal ja Reet 3-l täitub 10. tööjuubel. Ene nägi kirja telefoni vahendusel ja arvas, et see on kõikidele sussisahistajatele läinud. Meile aga oli tööjuubelipidustused täielikuks üllatuseks. Õnnitlesime juubilare, tänasime Karinit ning muljetasime pika proovi lõpetuseks natuke veel pidulauas (OK -  põrandal).  Järgmist kohtumist ei tulegi kaua oodata, sest juba sel laupäeval on meid ja maakonna teisi tantsunaisi õpetamas Tiiu Pärnits. Kerget jalga!