Taidlejatekuu

November on nagu november ikka - igal teisipäeval proov ja ühel kurikuulsal õhtul taidlejate pidu.
Proovid kulgevad nii nagu proovid kulgema peavad - ohtralt soojendust, tantsusamme ja naeru. Viimases proovis tegime soojendust šampuse abil, sest Enel oli juhtumisi eelmisel nädalal 5-ga lõppenud sünnipäev. Kuna harjutatavad tantsud on aeglased, siis väga liigutamisele rõhku ei pannud, lasime pigem puuviljadel ja šokolaadil heamaitsta ning loputasime toidu kihisevaga alla. Arutasime kiirkorras siis ka päevakajalisi teemasid läbi. Ikka jõudsime taidlejate peoni, kus sel aastal teemaks pulma-aastapäev. Küll mõtlesime pulmakleitides kohale minna, küll reisile suunduda, küll draamat teha. Ikka polnud kandvat ideed. Ene siis itsitas, et pole midagi, küll Irisel ööl enne pidu idee tuleb! Nüüd hakka või seda idee tulemist kartma - jälle öö otsa kirjutamist ja järgmisel päeval kudend olekut on ees ootamas :) No ja siis tahtsime teada, mitmes nn pulma-aastapäev meil olla võiks. Minul on teadmine, et käimas on 18. hooaeg, seega peaksime 17. pulma-aastapäeva tähistama. No ja siis läks vaidluseks, et mitmes hooaeg see meil ikka on! Arvutamime vasakult paremale, paremalt vasakule, sulgi lendas, kired olid õhus. Lõppkokkuvõttes on ikka 18. hooaeg käsil ning paari aasta pärast saab jälle suuremat juubelit tähistada :)
Kui soojendav osa otsa sai, siis asusime tantsude kallale. Esmalt siis küünaldega tants. Mul oli ikka täielikult kinni kiilunud selle tantsu algus. Neli esimest takti meeles (ma ei pea neid silmas, mil neli tantsijat erineval ajal küünaldega vehivad), siis täielik must auk. Isegi küünlad ei põle :D Aga lugemise järgi tegema hakates tuli vaikselt meelde. Õnneks pole ma ainus, kellel juhe kokku jookseb. Kui ikka vanad tegijad ka "vesiroosi" pahupidi pööravad, siis teiskordsetel proovijatel on eksimised lausa kohustuslikud :D. Janne oli täna olemas ja kuna Grete jalg ei lubanud eriti tantsida, siis Grete võttis vaatleja positsiooni ning Janne hakkas nullist tantsu õppima. Tänu sellele saime kõik lugemise järgi üle korrata ja kriitilised kohad meelde tuletada. Ene lubas lattu vaadata ja järgmiseks korraks küünlad ka ühes võtta. Talle nimelt meenus, et laoriiulitel on ta kohanud üle-eelmise juubelipeo küünlakasti. Vaevalt need küünlad 4 tundi põlenud on selle paari esinemisega, seega peaks neid ikka mitmeks heaks korraks veel jaguma.
Siis tegi Karin üllatuse ning palus meid "Leidmist" tantsima. Hämmingus näod, suur segadus, isegi tantsu muusika ei tulnud meelde. Reet1 ja Marge ei teadnud täpselt kes kus asetsema peaks, sest viimasel korral oli Marge ees Anneli olnud. Siis selgus, et nii pidigi see olema, sest Marge asendas siis Reet1-e, nüüd aga tuli tal võtta koht sisse Reet1 kõrval, sest seal asetses enne Aini. Ingrid sai seda eneseleidmise ja meeldetuletamise lugu kõrvalt kaeda. Loodan, et tal oli lõbus, sest meil oli paari kuuga, mis Jõgeva peost ja Märjamaa folgist möödas on, tants päris meelest läinud. Oli vist neljas kombinatsioon, kus ette liikudes käed üles tõstad? No vat seal on oluline, mis jalast ette liikumist alustad. Ma alguses tegin ühtepidi, tundus, et läks segamini, siis tegin teistpidi, ise veel kiitsin, et nüüd tuli välja, kuid Reet2 hakkas kõrval kõva häälega naerma, siis vaatasin, et ülejäänud rühm seisab väljasirutatud kätega teistpidi. Miskipärast arvan kokkuvõttes, et vist kõik korraga ei saanud puusse panna, et sel korral mul ikka väga see asi välja ei tulnud. :D Aga järgmisel korral siis paremini! Mis siis oleks saanud, kui Karin oleks öelnud kuuse all, et see lihtne tants, tehke see ka veel ära ja siis oleks ma seal tagurpidi kõike teinud?! Ikka hea, kui meeldetuletada saab ning kohe esinema ununenud tantsuga ei saadeta :)
Kuna talveteretuse repertuaari hulka kuulus "Äiu-äiu", siis võtsime ka selle läbi. Karin keeras meid saalis teistpidi ning tegime tantsu teises suunas läbi. Grete oli päris rõõmus, sest see oli tema haigele jalale loodud tants - kogu tants peamiselt päkkadel, seega haigel kannal oli lausa puhkus.
Päeva lõpetasime siis "Alati ootan" tantsuga. Kuna oli lihtsalt selline kokkujooksupäev, siis ikka tuli mingeid jaburdusi sisse ning juba selged kohad muutusid ebaselgeks. Aga vähemalt lõpuvärav ning kiige tulid imeilusad välja :)
Taidlejate peole jõudsid meist vähesed - Ene, Kerli, Anne, Ingrid. Viimane oli küll Hopsani lauas, kus Agne ja Rauli hõbepulma-aastapäeva puhul päris pulmi peeti. Laual oli rosoljest süldini ning iga külaline pidi kodust peenemad lauanõud kaasa võtma, et peolaud ikka peolaua moodi välja näeks. Lõpuks oli pruutpaar järgmisele loodetavale abiellujate duetile ka pruudipärja maha mänginud. Teisi vahvaid etteasteid oli ka olnud. Meie olime, nagu eelnevalt sai kokku lepitud, pulmareisile siirdunud! :)
Novembris oleme soojendusele uue tähenduse andnud. Kipub see juba mitmendamat proovi nii välja nägema, nagu oleks indiaanipealike koosolekuga tegu. Lõkke asemel on siis  puuviljavaagen keset ringi ning käest kätte käiva rahupiibu asemel teeb tiire assortiikarp. No ja sõnavõttude asemel tervitame šampusepokaale tõstes järjekordset sünnipäevalast. Sel korral otsustas vanusenumbrit muuta Marge. Kuna Hortesest saab ainult taimede ja aiasaadustega seotud asju, siis oli mustsõstra ja kirsi pildiga joogid ning alkoholivaba orhideeväetis. Kui ma nädala pärast 2-meetrine olen, siis oli tegu lilleväetisega, kui ei, siis oli ikkagi limonaad... Marge sünnipäeva teemaks oli siis hoopistükkis meie jõulu- või tegelikult ikka uueaastaistumine, mida me paanisime Kernu mõisas teha. Teisipäevast sai loovalt neljapäev, vajadusel ka reede, sest mõisarahvas avab restoranipoole ainult nädalalõppudel. Ene peab nüüd omanikega läbirääkimisi, et nad vajadusel kauem meil olla lubaks, sest heal juhul jõuame 17.00 kohale, kuid 19.00 ei tahaks end välja visata lasta. Lubasime, et tantsime neile, kui vaid tunnike kauem olla lubatakse. Vajadusel võtame oma juubelitaldrikud ja tassid kaasa, et nõudepesija varem vabaks saaks. Aga, jah, Ene peab läbirääkimisi, siis vaatame, kui suure killavooriga me peame oma aastavahetuspidu pidama.
Tantsudest siis võtsime läbi küünaldeta küünaldega tantsu. Kuna Ene ei toonud küünlakasti alla, siis võtsime plasttopsid kasutusele, Reet3 oli endale küünlad kaasa varunud, sest mine sa neid mitu aastat seisnud küünlaid tea. Me küll itsitasime, et ta saab nendega ühe korra tantsida, sest see 36 tundi küünla all tähendab aegumistähtaega. Järgmises proovis pole tal nendega midagi teha. Aga Reet3 ei pannud küünlaid põlema, seega saab kauem hakkama. Pärast tõdes ta, et küünaldega on nagu hantlitega tantsida, meie plasttopsid on nagu õhk selle kõrval. Järgmiseks prooviks tahame nüüd kohe kindlasti küünlaid, et tõsisemalt jõuharjutustega tegelema asuda.
Unustasin mainimata, et Grete jalg teeb talle endiselt liiga ning Grete jäi koju jalga praavitama. Seega oli meid küll 12 kohal, kuid mõni tants tuli tantsida tühja kohaga ning Ingrid sai meie vanu tantse vaadata, sest järgmiste tantsude lisaks õppimine oleks tal vist juhtme tugevalt krussi keeranud. Kõigepealt tegime läbi "Alati ootan" tantsu, mis hakkab juba päris kena välja nägema. Siis tegime sinna otsa vanad tantsud, mille puhul Karin pidi tõdema, et tänase proovi kõige paremini õnnestunud tants oli... "Alati ootan" :) Ühesõnaga - "Leidmine" oli täiesti leidmise moodi, "Äiu-äiu" ka täiesti kena, eriti jalapildumisega, seejärel üllatusena "Oih polka", mida polnud miljon aastat tantsinud ja mille me lõpetasime enne õiget aega ära. Veel kõige otsa "Valss" ka, mille me ka kuidagi huvitavalt lõpetasime - ühe lõputult keerleva soolopaariga :). Mõlemas tantsus sai endine augutäitja endale püsikoha: Anne asendab polkas ning Reet2 valsis Ainit. Ingrid aga peab hakkama õppima kõiki tantse, et tulevikus aukudeta tantsida saaksime ning tantsud õigel ajal lõppeksid :D

Uus on unustatud vana

Nagu Karin eelmisel nädalal vihjas, sel korral hakkasime ilma küünaldeta küünaldega tantsu õppima. Proovi alguseks oli meid küll ainult 11 kohal, kuid Ene teatel pidi Gretel 2 kuud jalahoidu täna täituma ning ta pidavat proovi tulema. Seega oleks meid küünalde tantsu õppimiseks, hoolimata Janne puudumisest, õige arv tantsijaid olemas. Viimati oli see tants päevakorras 2009. aastal, seega pool rühma on seda tantsinud, teine pool heal juhul näinud. Enel oli läpakas kaasas, seega saime enne tantsu kallale asumist seda ekraanil enne näha. Need, kes enne tantsinud seda olid, said oma vanad kohad meelde tuletada. Reet2 oli päris segaduses, sest ta ei tundnud end tantsijate hulgast videos äragi, kuid teised tuletasid talle meelde, mis soenguga ta siis oli ning lõpuks leidis ta end ka videos üles. Siis hakkasime tantsuga pihta - ikka ennetantsinu läks oma kohale ning tantsu esmakordsed tantsijad paigutusid nende vahele. Kui paigaldamistööga ühele poole saime, siis avanes saaliuks ning laekus lonkav Grete. Nii, nüüd oli meid õige arv kohal ja sai päriselt tantsule pühenduma hakata. Ingridil on kohe teine täiesti uus tants õppida, kuid lohutuseks võib ainult seda öelda, et enamus tantsust suurt ei mäletanud, seega oli tegu kõigil suure õppetööga. Tantsu kohta võib ainult seda öelda, et jumal tänatud, et esimesel korral meil küünlaid ei olnud, eriti veel põlevaid, sest sellisel juhul oleks meil vist seelikud ja juuksed kärsanud või lausleekides olnud. Heal juhul oleks vist piirdunud küünlarasva pähe valamisega. Ei taha ikka uue tantsu õppimisel need käed ja jalad koos õiget tööd tegema hakata! Aga kui tants sai läbi tantsitud, siis leidsime, et on hea rahulik tants, mis, nagu ka video kinnitas, hämaras tantsides väga lummav silmale kaeda on.
Kuna uuele tantsule pühendasime suurema osa prooviajast, siis jäi natuke ka aega ka "Alati ootan" tantsu läbitantsimiseks. Loomulikult sai seal jälle itsitada, sest Reet2 oli pinges, et eelmises proovis ununenud lihtne vedamise koht nüüd  untsu ei läheks. Märgusõnadega  "vedas!" ja "täielik vedamine!"  sai ikka tükk aega lustida.  Kuna Grete jalg oli juba päris valus, siis "Äiu-äiuni" me sel korral ei jõudnud.

Rõõmusõnum

Meie hõreda riviga proovid on nüüd möödanik. Sel hooajal seisime esmakordselt tantsuplatsil 12-kesi Karini ees, et tervituskniks teha. Ei olnud Grete jalad veel paranenud! Ta on endiselt veel kodus. Aga kõige värskema tantsu õppimiseks tuli meile lisaks Ingrid. Tema on nüüd Hunt Kriimsilm, kes lisaks meie  rühmale veel ühe hooaja Luiskajates tantsib. Oma koht on tal nüüd selles kõige uuemas -  "Alati ootan" -  tantsus, muude tantsude puhul tuleb olla maailma osavaim inimene ja kõiki kohti teada :). Esimesel proovipäeval me teda segadusse ei ajanud. Keskendusime uuele tantsule. Ingrid õppis samme ja kombinatsioone, meie samaaegselt puhastasime neid, lisasime ilmekust ja seelikumängu. Kõigi jaoks kasulik proov oli. Karin küll vahepeal tõreles, sest meil jätkus juttu ja itsitamist pidevalt. Kuid Ingrid on meiega ennegi koos proove teinud, seega teadis ta meid ja meie kihinat-kahinat ammu. Igatahes sai Ingrid uue tantsuga väga kenasti hakkama ja Karin lubas ta mõtteid kinnistama. Meie aga jäime "Äiu-äiut" läbi tantsima. Varsti on vaja talve tervitada, sest kalendri järgi on ju paksust lumevaibast hoolimata suur ja sügav sügis. Selleks talve teretamiseks tulebki mingid tantsud meelde tuletada. Kuna "Äiu-äiu" sai suvisel naiste tantsupeol lahti venitatud, st tantsisime seda ainult diagonaalil, siis tuli see nüüd uuesti tantsuks tagasi kokku kerida. Marge sai nüüd ma-ei-tea-mitmenda koha selles tantsus. Nüüd oli ta näiteks Aini. Tegime pool tantsu lugemise järgi ja siis muusikaga, seejärel teise poole lugedes ning kohe muusikaga otsa ning proovi lõpuks siis kogu tants muusikaga. Ringil loksus kõik paika tagasi - paariliseks sai see, kes kevade, käe all tegi pöörde see, kes kevadel. Ainult natuke tuli meelde tuletada, mis seal kevadel täpselt oli :D Nii hästi läks veel, et Karin lubas alguse kombinatsioonis jalgu nii kõrgele tõsta, kui ise tahame.
Enne lõpukniksu soovitas Karin veel vaadata 10. juubeli videost küünaldega tantsu, sest see tuleks meelde tuletada ja talve alguse puhul seda tantsida. Tundub, et seda talve hakkame ikka väga kaunilt tervitama!

Hõre rivi

Oleme sel hooajal juba mitu proovi teinud, kuid Aini lahkumine ja Grete jalutus on jätkuvalt kurba meelt tekitamas. Kui enne oli meil alati keegi üle, siis nüüd on puudu. Iga proov, lisaks haige jalaga Gretele, on veel keegi kaotsis. Ühel korral oli Ene tööasjus mujal, siis tegi Reet2-e mees talle üllatuse ja viis ekstra teisipäeval ta teatrisse, seejärel polnud Marget. Ikka nii, et üks koht stabiilselt tühi ja veel kohti, mis on olude sunnil selleks korraks vaba. No nüüd me siis arutasime, kus teetööde torbikuid saada, et augud täidetud oleks. Või veel parem - inimesi on aukudesse vaja! Lubasime ülevalt ratastega töötooli tuua ja Gretet sellega õigesse auku sõidutada, et ta jalgadele saades teaks vähemalt, kuhu ta liikuma peab. Aga jah, nadi oli see olukord nii või teisiti. No ja festivalile minekuga on ka nagu on. Meeldiks nagu Horvaatia, kuid sõit on pikk ja kuupäevad ei klapi. Läheks lennukiga Hispaaniasse, sest festivaliaeg lühike ja hind Horvaatiaga sama, kuid sel ajal on laste tantsupidu. Festival, mis ajaliselt sobiks, sellel on juba Eesti grupid komplekteeritud ja juurde enam ei saa. Eks siis tule folgi ja talve teretamisega leppida, et esinemisgraafikus ikka mingeid märkeid oleks. Ene küll käib avatud rahakotiga ja meie supsame talle toetust, kuid algselt kavandatud suuri summasid me talle pole veel andnud, sest mine tea, kui kaugele me reisida kavatseme. Kui ainult lauluväljakuni, siis vist eriti suurt väljaminekut ei teki :)

Kui Ene saabub, siis hüppab raha ise kotist välja :)

Eks me siis nuputame oma reisiplaane edasi, sest festivalikogemust tahaks kohe kindlasti saada, siis on pärast lihtsam oma folki korraldada. Tead, kuidas teised teevad ja oskad pärast kaasa rääkida, kuidas mujal maailmas asjad käivad. 

No aga prooviajast ka! Proovi teeme usinalt Tiiu tantsuga. Nüüd on järjekord enamvähem selge, seega on aeg liikumist sujuvamaks kruttida, vaateid paika sättida. Juba tuleb! Viimasel korral pani Karin proovi lõpus meid proovile - võttis naistepeo plaadi ja kamandas meid suviseid tantse läbi tantsima. Ise veel ütles, et tantsime peoeelset versiooni.  Oi jeerum! Kui sul on suvel see tants ära lammutatud ja staadionil uues võtmes ära õpitud, siis veel tükk tühja maad vahel - no ei olnud lihtne ülesanne... "Viire takka" - enam-vähem. "Äiu-äiu" - pigem vähem :D Ja siis veel "Tujukal lainel" - vähem, kindlalt vähem! No see põimumise osa oli puudujate tõttu kaos ruudus :) Karin halastas ja luges inimkatsed lõppenuks. Järgmises proovis, kui meid on oluliselt rohkem, siis tuletame tantsud uuesti meelde.