Taidlejatekuu

November on nagu november ikka - igal teisipäeval proov ja ühel kurikuulsal õhtul taidlejate pidu.
Proovid kulgevad nii nagu proovid kulgema peavad - ohtralt soojendust, tantsusamme ja naeru. Viimases proovis tegime soojendust šampuse abil, sest Enel oli juhtumisi eelmisel nädalal 5-ga lõppenud sünnipäev. Kuna harjutatavad tantsud on aeglased, siis väga liigutamisele rõhku ei pannud, lasime pigem puuviljadel ja šokolaadil heamaitsta ning loputasime toidu kihisevaga alla. Arutasime kiirkorras siis ka päevakajalisi teemasid läbi. Ikka jõudsime taidlejate peoni, kus sel aastal teemaks pulma-aastapäev. Küll mõtlesime pulmakleitides kohale minna, küll reisile suunduda, küll draamat teha. Ikka polnud kandvat ideed. Ene siis itsitas, et pole midagi, küll Irisel ööl enne pidu idee tuleb! Nüüd hakka või seda idee tulemist kartma - jälle öö otsa kirjutamist ja järgmisel päeval kudend olekut on ees ootamas :) No ja siis tahtsime teada, mitmes nn pulma-aastapäev meil olla võiks. Minul on teadmine, et käimas on 18. hooaeg, seega peaksime 17. pulma-aastapäeva tähistama. No ja siis läks vaidluseks, et mitmes hooaeg see meil ikka on! Arvutamime vasakult paremale, paremalt vasakule, sulgi lendas, kired olid õhus. Lõppkokkuvõttes on ikka 18. hooaeg käsil ning paari aasta pärast saab jälle suuremat juubelit tähistada :)
Kui soojendav osa otsa sai, siis asusime tantsude kallale. Esmalt siis küünaldega tants. Mul oli ikka täielikult kinni kiilunud selle tantsu algus. Neli esimest takti meeles (ma ei pea neid silmas, mil neli tantsijat erineval ajal küünaldega vehivad), siis täielik must auk. Isegi küünlad ei põle :D Aga lugemise järgi tegema hakates tuli vaikselt meelde. Õnneks pole ma ainus, kellel juhe kokku jookseb. Kui ikka vanad tegijad ka "vesiroosi" pahupidi pööravad, siis teiskordsetel proovijatel on eksimised lausa kohustuslikud :D. Janne oli täna olemas ja kuna Grete jalg ei lubanud eriti tantsida, siis Grete võttis vaatleja positsiooni ning Janne hakkas nullist tantsu õppima. Tänu sellele saime kõik lugemise järgi üle korrata ja kriitilised kohad meelde tuletada. Ene lubas lattu vaadata ja järgmiseks korraks küünlad ka ühes võtta. Talle nimelt meenus, et laoriiulitel on ta kohanud üle-eelmise juubelipeo küünlakasti. Vaevalt need küünlad 4 tundi põlenud on selle paari esinemisega, seega peaks neid ikka mitmeks heaks korraks veel jaguma.
Siis tegi Karin üllatuse ning palus meid "Leidmist" tantsima. Hämmingus näod, suur segadus, isegi tantsu muusika ei tulnud meelde. Reet1 ja Marge ei teadnud täpselt kes kus asetsema peaks, sest viimasel korral oli Marge ees Anneli olnud. Siis selgus, et nii pidigi see olema, sest Marge asendas siis Reet1-e, nüüd aga tuli tal võtta koht sisse Reet1 kõrval, sest seal asetses enne Aini. Ingrid sai seda eneseleidmise ja meeldetuletamise lugu kõrvalt kaeda. Loodan, et tal oli lõbus, sest meil oli paari kuuga, mis Jõgeva peost ja Märjamaa folgist möödas on, tants päris meelest läinud. Oli vist neljas kombinatsioon, kus ette liikudes käed üles tõstad? No vat seal on oluline, mis jalast ette liikumist alustad. Ma alguses tegin ühtepidi, tundus, et läks segamini, siis tegin teistpidi, ise veel kiitsin, et nüüd tuli välja, kuid Reet2 hakkas kõrval kõva häälega naerma, siis vaatasin, et ülejäänud rühm seisab väljasirutatud kätega teistpidi. Miskipärast arvan kokkuvõttes, et vist kõik korraga ei saanud puusse panna, et sel korral mul ikka väga see asi välja ei tulnud. :D Aga järgmisel korral siis paremini! Mis siis oleks saanud, kui Karin oleks öelnud kuuse all, et see lihtne tants, tehke see ka veel ära ja siis oleks ma seal tagurpidi kõike teinud?! Ikka hea, kui meeldetuletada saab ning kohe esinema ununenud tantsuga ei saadeta :)
Kuna talveteretuse repertuaari hulka kuulus "Äiu-äiu", siis võtsime ka selle läbi. Karin keeras meid saalis teistpidi ning tegime tantsu teises suunas läbi. Grete oli päris rõõmus, sest see oli tema haigele jalale loodud tants - kogu tants peamiselt päkkadel, seega haigel kannal oli lausa puhkus.
Päeva lõpetasime siis "Alati ootan" tantsuga. Kuna oli lihtsalt selline kokkujooksupäev, siis ikka tuli mingeid jaburdusi sisse ning juba selged kohad muutusid ebaselgeks. Aga vähemalt lõpuvärav ning kiige tulid imeilusad välja :)
Taidlejate peole jõudsid meist vähesed - Ene, Kerli, Anne, Ingrid. Viimane oli küll Hopsani lauas, kus Agne ja Rauli hõbepulma-aastapäeva puhul päris pulmi peeti. Laual oli rosoljest süldini ning iga külaline pidi kodust peenemad lauanõud kaasa võtma, et peolaud ikka peolaua moodi välja näeks. Lõpuks oli pruutpaar järgmisele loodetavale abiellujate duetile ka pruudipärja maha mänginud. Teisi vahvaid etteasteid oli ka olnud. Meie olime, nagu eelnevalt sai kokku lepitud, pulmareisile siirdunud! :)
Novembris oleme soojendusele uue tähenduse andnud. Kipub see juba mitmendamat proovi nii välja nägema, nagu oleks indiaanipealike koosolekuga tegu. Lõkke asemel on siis  puuviljavaagen keset ringi ning käest kätte käiva rahupiibu asemel teeb tiire assortiikarp. No ja sõnavõttude asemel tervitame šampusepokaale tõstes järjekordset sünnipäevalast. Sel korral otsustas vanusenumbrit muuta Marge. Kuna Hortesest saab ainult taimede ja aiasaadustega seotud asju, siis oli mustsõstra ja kirsi pildiga joogid ning alkoholivaba orhideeväetis. Kui ma nädala pärast 2-meetrine olen, siis oli tegu lilleväetisega, kui ei, siis oli ikkagi limonaad... Marge sünnipäeva teemaks oli siis hoopistükkis meie jõulu- või tegelikult ikka uueaastaistumine, mida me paanisime Kernu mõisas teha. Teisipäevast sai loovalt neljapäev, vajadusel ka reede, sest mõisarahvas avab restoranipoole ainult nädalalõppudel. Ene peab nüüd omanikega läbirääkimisi, et nad vajadusel kauem meil olla lubaks, sest heal juhul jõuame 17.00 kohale, kuid 19.00 ei tahaks end välja visata lasta. Lubasime, et tantsime neile, kui vaid tunnike kauem olla lubatakse. Vajadusel võtame oma juubelitaldrikud ja tassid kaasa, et nõudepesija varem vabaks saaks. Aga, jah, Ene peab läbirääkimisi, siis vaatame, kui suure killavooriga me peame oma aastavahetuspidu pidama.
Tantsudest siis võtsime läbi küünaldeta küünaldega tantsu. Kuna Ene ei toonud küünlakasti alla, siis võtsime plasttopsid kasutusele, Reet3 oli endale küünlad kaasa varunud, sest mine sa neid mitu aastat seisnud küünlaid tea. Me küll itsitasime, et ta saab nendega ühe korra tantsida, sest see 36 tundi küünla all tähendab aegumistähtaega. Järgmises proovis pole tal nendega midagi teha. Aga Reet3 ei pannud küünlaid põlema, seega saab kauem hakkama. Pärast tõdes ta, et küünaldega on nagu hantlitega tantsida, meie plasttopsid on nagu õhk selle kõrval. Järgmiseks prooviks tahame nüüd kohe kindlasti küünlaid, et tõsisemalt jõuharjutustega tegelema asuda.
Unustasin mainimata, et Grete jalg teeb talle endiselt liiga ning Grete jäi koju jalga praavitama. Seega oli meid küll 12 kohal, kuid mõni tants tuli tantsida tühja kohaga ning Ingrid sai meie vanu tantse vaadata, sest järgmiste tantsude lisaks õppimine oleks tal vist juhtme tugevalt krussi keeranud. Kõigepealt tegime läbi "Alati ootan" tantsu, mis hakkab juba päris kena välja nägema. Siis tegime sinna otsa vanad tantsud, mille puhul Karin pidi tõdema, et tänase proovi kõige paremini õnnestunud tants oli... "Alati ootan" :) Ühesõnaga - "Leidmine" oli täiesti leidmise moodi, "Äiu-äiu" ka täiesti kena, eriti jalapildumisega, seejärel üllatusena "Oih polka", mida polnud miljon aastat tantsinud ja mille me lõpetasime enne õiget aega ära. Veel kõige otsa "Valss" ka, mille me ka kuidagi huvitavalt lõpetasime - ühe lõputult keerleva soolopaariga :). Mõlemas tantsus sai endine augutäitja endale püsikoha: Anne asendab polkas ning Reet2 valsis Ainit. Ingrid aga peab hakkama õppima kõiki tantse, et tulevikus aukudeta tantsida saaksime ning tantsud õigel ajal lõppeksid :D