Visuaali ka

Kuna pidime Valgevenesse saatma end tutvustavad videod, siis on lausa patt jätta neid laiema üldsusega jagamata.Tegu on meie 15. juubelipeo etteastete jäädvustusega. Aga palun!
 Taas koju
Kel üle, sii ütelgu
Simmanipolka

Kellakruttimise eel ja järel

Kellakruttimisele eelnes kevadkontsert, sabas tuli aga tavaline tantsuproov. Kontsert oli 24.03. Märjamaa rahvamajas, kuhu Karin palus meil pooltunnikest enne algust kohale jõuda. Ma tulin kimades autoga Vigala poolt, nägin vilksamisi Karinit, kes rattaga kontsertpaiga poole suundus. Väike lehvitus ja mõlemad jätkasime teed omal kiirusel. Rahvamajas  kööki oli seltskond riideid vahetama kogunenud. Ei, mitte selles mõttes, et mina oleks Maigile oma kontorikleidi andnud ja vastupidi, ikka oma kontorikleit oma rahvariiete vastu :D No ja kui meie seal riideid vahetasime, tuli kööki ka Karin, kes õhinal teatas, et ta nägi isesõitvat autot. Ma olen google isesõidukitest kuulnud, kuid need meie tänavatel... julgen kahelda. Aga Karini silmis oli nii lustakas helk, et ma murdosa sekundit hiljem tabasin ära, mis autost jutt käib. Maigi aga uuris huvitatult edasi, mis auto ja kus ja kuidas ise sõitis. Siis Karin tunnistas üles, et ta marki ei tea, kuid üks suur, tumepunane auto sõitis tast mööda, kus istme varjust ta küll juhti tuvastada ei suutnud. Eks see mina siis olingi, kes asutuse Nissaniga talle sellise mulje jätsin. Lehvitamist ka polnud näha 😄
Kui kõik olid rahvariietatud ja kohal, siis hakkasime otsima, kus väike proov teha, et Ingridile kindlustunnet "Tujukal lainel" tantsuks süstida. Saalis Hopsani laval, galeriis järjekorras Darja rühmad. Ei jäänud midagi üle, võtsime tantsuasendi sisse ja tegime ülakorruse koridoris tantsu läbi. Vähemalt jalad soojad ja kindel tunne sisimas - nii me saali kontserti jälgima ja oma esinemisjärjekorda ootama jäime. Pidime tõdema, et kontsert kandis seekord nime tubane tantsupidu. Nimelt polnud lavalaudadel ühtegi koori, orkestrit, solisti, bändi. Rahvatantsule pakkus vaheldust linetants ja kolm lõõtsanaist. Aga tegelikult oli väga armas kontsert. Meil tulid tantsud väga hästi välja. Esmakordselt olime laval "Alati ootan" tantsuga ja ega "Tujukal lainel" pole ka see tants, mida meiekandi rahvas näinud oleks. Igatahes, kui  saali naasesime, siis Kiitsharakate Raili ütles, et väga ilusad tantsud ja väga ilus esitus. Kiitusega ühines ka Hopsani Raul. Ju siis oli tõepoolest ilus, sest ka Karin sosistas, et pakkusime talle elamuse.
Kontserdile järgnes kellakeeramine ja edasised päevad on minu jaoks natukene keerulised olnud. Ma olen nagu zombi, seega tänane kirjatükk ja eilne proov - mõlemad on kerges lappes :)
Kellakeeramisjärgne tantsuproov oli mitmeski mõttes põnev. Nimelt otsustas Karin ühe uue tantsu meile õpetada, et Valgevene esinemisel meil ikka särtsu sees oleks. Nii ta meile seda särtsu  Maire Udrase "Särtsutantsu" abil jagama hakkas. Selle tantsuõppe kohta võib öelda, et Karin viis õpet läbi Regio kaardimapiga ning Ene Tom-tom´iga. Nimelt oli Karinil Maire saadetud konspekt ja Ene jälgis telefoni abil videost, kuidas liikumine peaks käima.  Suurem osa proovist läks uue tantsu peale, kui aus olla, siis poole tantsu peale. Sai kõik ilusti kaasa tehtud, kuid minu jaoks oli uimasusest tulenevalt kõik üks pudru ja kapsad ning jään lootma Ene saadetava video peale, et järgmises proovis enam selline toslem ei oleks.
Et aga vana ei ununeks, siis tegime läbi "Valsi", "Oih polka", "Labajala". Kui me lõpuks "Kangakudumiseni" jõudsime, siis tundsin mina, et pea on ikka nii paks, et minu kangas on koiaugud sees :D. Ja et lõpp liiga lihtne ei oleks, siis tuli kõige otsa "Simmanipolka". Lõpukniksul Karin tänas meid ka kontserdil antud elamuse eest - kõrget taset on nauditav vaadata! Nii hoida!

Kevadekuulutajad

Kaks proovi oleme olnud kevadkontserdiootuses. Osad tantsud laval, et 24.03. kontserdil lavaküpsed olla, ülejäänud tantsud saalis, et folgiks ja Valgeveneks esinemisvalmidus saavutada. Proovid algavad nüüd passiasju ajades.

Viimases talvises proovis oli meil kambas ka Aini, kes tuleb meiega Valgevenesse ka kaasa. Paaris tantsus saab ta jala valgeks. Pealegi ootavad ta rahvariided endiselt laos, sest kedagi nii kiitsakat nendesse panna ei ole. Tantsisime siis laval läbi "Alati ootan" ja "Tujukal lainel". Ikka on kohti, mis kõigilt lihvimist ootavad ning Ingridil on ju viimane tants päris uus. See jooks või sammukombinatsioon, mida me eelmisel aastal talv otsa tampisime, tuleb tal paari prooviga selgeks teha. Aga hakkab looma. Saalis tegime läbi ikka oma lemmiku "Kalamehe mõrsja", seejärel sai Aini liituda, et "Oih polkas" oma koht meelde tuletada. Anne pidi Aini koha omanikule loovutama ning kolis Grete kohale, kes Valgevenesse esinema ei tule. Anne on õnneks ennegi seda kohta tantsinud, kuid ega see lihtne ei ole, kui üks koht hakkab kinnistuma, siis tuleb mujale kolida. Mul oli ka korra väike segadus Buratino kohal, kus Anne äkki, mind ära ootamata, hakkas Margega esimestena ette tulema. Mis mõttes!? Sekund murdosa hiljem meenus, et Aini on olemas ja kohe saab teoks meie kohtumine. Seega tuleb kogu tantsu jooksul mälu värske hoida. Tegelikult vajasime me mäluvärskendust päris tantsu alguses, sest ükshetk ei teadnud üks rida, kas tuleb liikuda polkatades või lihtsalt tagasi jalutada. Kahel real oli lihtne - me tulime jala tagasi, ei sõitnud polkaga, kuid väravate tegijatel tuli jalad selgeks teha. Selgus, et neil on nii jalutamist kui ka polkat. Siis selgus, et keskmine rida on käed ära mugandanud. Kätudest me kinni hoida ei tahtnud, seega ei tulnud meeldegi, et sirged käed tuleks teisel taktil taha viia. Saime ka selle korda. Muu tants tuli tempokalt, oihid ka kenasti ja sügava ohkega nii tantsu keskel kui ka lõpus. Natuke puhastamist tahab, kuid hullu ei ole midagi. Lõpetuseks tegime veel simmani ja saigi koduteele asuda.

Kevade esimene proov algas passisehkenduste ja viisapaberitega. See siis oli soojenduse asemel. Siis tegi Karin üllatuse "Kangakudumise" taasmeenutusega. Kuna Taimi koht oli tühja täis, siis sain mina selle koha endale, sest olen ennegi seda auku täitnud (millist ma selles tantsus ei ole?!) ning Luiskajatesgi tantsisin kunagi seda kohta. Ingrid oli sel korral Grete, kuid tema ei ole seda Luiskajates enne tantsinud. Aga eks see üks lükka-tõmba tants ole, kui paariline teab kuhu sind suunata, siis pole hullu midagi. Niikuinii tegime lugemise järgi. Seega tuli osa tantsu autopiloodil, kuid mõned kohad vajasid taastamist. Igatahes minu sammulugeja jõudis plahvatusohtlikku seisukorda, sest mul oli selles tantsus mitutuhat sammu jooksu :D. Kui nüüd lõpuvedamised ka kuidagi paika saaks, siis oleks tants ühe prooviga peaaegu valmis. 

Kevadekuulutamiseks ehk kevadkontserdiks harjutamiseks kolisime saalist lavale. Nüüd võtsime tõsiselt käsile "Alati ootan" ja "Tujukal lainel". Puhastasime ja klantsisime ning meie poolest võib see kevadkontsert tulla. Olgu, salaja harjutame korra pooltunnike enne kontserti, kuid ainult natuke :D

Vaadake ikka passi ka :D

Teisipäeval viidi mind ikka väga varakult sussisahistamise lainele. Nimelt helistas pinnasondeeringuteks mulle Raplamaa Omavalitsusteliidu kultuuriminister, kes andis teada, et läbi tiheda sõela ning pingelise otsustamise jõuti selleni, et käesoleval hetkel tehakse naisrühmale Ülejala Sussisahistajad pakkumine esindada maakonna delegatsiooni koosseisus mai viimastel päevadel  meie kultuuriväärtusi Valgevenes. Eeldusel, et oleme emotsionaalsed, filigraanse esinemisega, suudame kokku panna pooletunnise tempoka ja nauditava kava. Mina oleks kohe jah-sõna ära öelnud ja Valgevene poole minema hakanud, kuid nüüd tuli see uudis teistelegi tantsukaaslastele teada anda ning ühine otsus teha.

Proov algaski suure ajurünnakuga. Minu üllatuseks olid kõik triksis-traksis minemas, kuid ainult Margel on kuri võimalus, et teda ei lubata üle piiri. Aga ta pidi veel täpsustama, äkki ikka on see riik tema suhtes sõbralikult meelestatud. Kuna Valgevene külastamine nõuab passi ja viisat, siis panin südamele, et kõik oma reisidokumendid üle vaataks ning vajadusel passi tegema tormaks. Vaat´kes räägib, peaks seepeale kostma - mul endal pass aastaid juba aegunud :D Mööda muud Euroopat saab ju ID-kaardiga seigelda. Aga nüüd, jah, osutub pass vajalikuks. Reet 3 teatas kogu teema otsa, et tema on ammu öelnud, et me oleme gala-rühm, nüüd äkki hakkame meie ise ja teised tema prohvetlikke ütlemisi rohkem uskuma. :)

Uute ja vastutusrohkete esinemisvõimaluste võrra rikkamatena asusime siis tantsima.Kuna kohe-kohe on kevadkontsert, siis võiks ju lavalaudadel katseid teha. "Tujukal lainel" on meil selline laiamise tants, laval kippusid pooled tantsijad kardinatesse kaduma, sest käte sirutamiseks ei jäänud enam ruumi. Itsitasime, et lisaks gala-rühmale, oleme ka staadionirühm. Ühesõnaga palume kevadkontserdil publiku meie numbrite ajaks staadioni äärde, et me ikka esinemise ajal laiutada saaksime. Nüüd siis muutsime käte asendeid ja ning vedasime väikesi ringe lavasügavusse, et tantsu päris ära ei peaks laasima. Lõpu muutsime ka tantsul ära, sest poolkaarele vedamine muutus siblimiseks, seega pikem samm ning tantsisime üksteisest mööda ning moodustasime hoopis vastupidises järjestuses poolkaare. Kui nüüd see kiige ka lõpus klappima saaks, siis oleks tants juba esinemiskõlbulik. 

Ega me kohe lavalt alla ei saanud, sest kevadkontserdil pidime ka "Alati ootan" tantsuga esinema. Nüüd tuli see tants lavale timmida ning seejuures nipet-näpet parandusi teha.

Alles "Kalamehe mõrsja" ajaks lasti meid avaramale pinnale. Itsitasime, et seda Vuller-tulekustutit ei ole nii kaugelt hästi näha, seega peame saali kolima. Kui aus olla, siis paar meie tantsijat saavad seda ka kevadkontserdil laval tantsida, kuid me ikkagi veel ei tea, kes. Kord tundus Karinile, et mina või Anne. Siis vaatas, et ei-ei - ikka vist Marge. Hetk hiljem kõhkles jälle, sest nüüd tundus, et Reet2 saab püünele. Aga aega on selle kiire asjaga, küll lõpuks õiged inimesed õigel ajal õiges kohas on.

Tegime korra ka "Viire takka" läbi, sest Karin tahaks, et see meil meelest ei ununeks. Pidi küll paaril korral hüüdma, et liiga krapsakad kiiged on või et kolmandal osal tuleb päkale tõusta. Õnneks on vaja ainult "tolmulapiga" tantsust üle käia, siis on jälle esinemiseks küps.

Proovi lõpuossa oli Karin jätnud "Simmanipolka", et selles tantsus Grete koht Ingridile selgeks teha. Ma siis kolisin Aini kohale. Õnneks on see tants selline, kus saab kohti vahetada, ainult keskelt lahku tantsimise eel tuleb eesseisja käest kiiresti küsida, kumbale poole tema läheb, et siis teaks vastassuunda minna :) Selline on siis minu praktika, sest küll ma olen olnud Grete, Reet2, Marge, Aini, seega on mul mitmeid erinevaid suundi valikus olnud, tegelikult ikka ainult 2 :) Aga ega Ingridil nüüd lihtne ei olnud, sest täiesti uus tants proovi lõpus  juurde õppida ning vedamine ka ära teha. Tubli tüdruk! Jäi ellu :)

No ja siis teatas Karin, et mis me nüüd ette kujutame, et saame 5 minutit enne proovi lõppu ära vä? Ei, otse loomulikult mitte. Ma küll pakkusin, et räägime parem, kuid ta tahtis, et labajala paar kohta läbi teeme. Kuna meil Gretet paar proovi pole kohal olnud ning jalg on tal ikka haige, siis võiks Ingrid ikkagi ta koha ka Labajalas ära õppida ning teeme tantsu tagasi 12-le ümber. Tegime paar põimumise kohta läbi ja alles siis saime õigeaegselt lõpetada. Karin siis ütles, et me vaataksime videost "Kel üle, sii ütelgu". Samaaegselt hüüdis Ene, et vaadaku me ikka passi ka! Väga õigeaegne märkus, kuigi jah, ta pidas silmas, et me passi kehtivust uuriks, kuid see kõlas, nagu ei oleks tants meile enam ea- ega võimetekohane :) Ma sul teen - vaata passi ka! :D