Kohilas käidud nigu niuhti!

25.aprillil oli Kohila spordihoone rahvast täis - algul harjutusriietes, siis rahvariietes. Lapsi, naisi, mehi, eestlasi, lätlasi, arvatavasti mõini venelanegi sekka, ikka selleks kokku tulnud, et tähistada lähenevat rahvusvahelist tantsupäeva ja ühtlasi õnnitleda Kohila Laulu-, Tantsu- ja Mänguseltsi 15. sünnipäeva puhul. Rahvast jagus nii tantsupõrandale kui ka tribüünidele. Ikka sünnipäevalapse auks ja rõõmuks.
Saabusime kolme ekipaažiga Kohilasse Grete, Janne ja Ene juhtimisel. Mõni auto üleküllastunud, mõnes ruumi lahedalt, kuid kõik jõudsid õnnelike ja rõõmsatena kohale. Märjamaa naised on ikka nii tuusad, et neile antakse Kohilas lausa oma garderoob ja tantsuplatsile ikka keskpõrand vallavanema ja muude tähtsate tegelinskite ette.
Kohilasse saabusimegi vahetult enne oma proovi. Natukene ootasime ja vaatasime teiste tantsu, siis panime seelikud selga, sest me polnud veel kordagi "Oih polkaga" esinenud - ei tea, kui kõrgele sa selle seelikuga karata jaksad, kus jalg aisse takerduda võiks (minu häda :) ) või millal keegi kellelegi seelikusabal sõtkub. Loomulikult sai selle seelikutesse pugemisega nalja, selle eest hoolitses Grete, et meil tuju ei langeks. Ja meie hoolitsesime (mitte küll oskuslikult), et Gretel hapnik ei lõppeks. :). Pärast proovi läksime sõime kõik oma seelikud kitsaks ja jäime ootama esinemise aega. Salaja tegime oma polka veel harjutussaalis läbi ja tantsisime ühistantse. Siis saabuski aeg suureks sünnipäevapeoks. Esimene blokk oli sünnipäevalaste ehk Kohila tantsijate päralt, siis tulid õnnitlustantsud. Meie "Oih polka" õnnestus esimese esinemise kohta ikka üllatavalt hästi. Keskmine "Oih!" oli üle aegade parim, kuid lõpu "Oih!" sumbus pigem õnnelikuks ohkeks, tähistamaks,et kõigega korralikult ühelepoole saanud oleme. Kohe tulid riburada ühistantsud: naistega "Aleksandra valss", seejärel kogu rahvaga "Sternpolka" ja üks Leedu tants. See viimane meenutas kangesti Märjamaa folki ja kui me oma ajusoppides sorisime, siis tuli meelde küll, et Karini tantsulaste Tšehhi sõbrad alustasid eelmisel aastal oma blokki alati selle tantsuga ja tõmbasid imekähku folgiklubi käima. No seega tantsisime seda kui vanad profid ja pildusime jalgu ning keerutasime, et  naabriteks olevad Kohila lapsed meie seelikutuules peaaegu pikali lendasid. Olgu, nii hirmus see asi ka ei olnud, kuid väga tore fiiling oli selle tantsu ajal saalis - kepsutasid Kohila pisikestest kuni lätlasteni välja. Lõputants oli Kaera-Jaan, mis kordamisele tuli. Järgnes tantsijate tänamine, seejärel suunduti peole - kes Kohila gümnaasiumi saali, kes Harakapessa.
Kui üdini aus olla, siis Harakapessa läks pesitsema vaid meie rühm. Hoolimata sellest, et olime pea maakonna teises servas, oli meie teenindajaks Märjamaa päritolu tüdruk ning see andis äraolemisele mõnusa kodususe. Isegi kui kõht tühi polnud, tundus roogade loetelu isuäratav, seega solidaarsusest tellisime kõik praed ja meeldiv sumin asendus naudiskleva vaikusega. Ausalt, imehea oli! Kohvilauas siis jagasime peomuljeid, tegime plaane ja arutasime maailmaasju. Enne ärasõitu tuli veel kõne Erikalt, kes täpsustas "Kevadtormi" kellaaegu - järgmisel kenal kevadisel pühapäeval tormame siis Loole tantsima :)