Ebaõnnepäev!

13. kuupäev, olgu see siis reede või mitte, on teada-tuntud ebaõnnepäev. Nagu teada, oli sel päeval meil kavandatud esinemine Varbola Puul koos kohalike piigadega. Hommikul ärkad - sajab, triigid särki - sajab, hakkad kaks tundi enne planeeritud esinemist Märjamaale sõitma - sajab, jõuad Märjamaale - sajab. Nii me siis kogunesime Märjamaa rahvamaja trepile, et selgusele jõuda, mis nüüd peale hakata. Kuna üheks planeeritud tantsuks oli "Viire takka", mis eriti ilus on tantsida Ansekülades, siis nendes seelikutes me ka olime. Kuid uhked plisseerid suures vihmas... Nendega on meil vihmas tantsimine lubatud ainult suurtel tantsupidudel... Aga kellaaeg on nii kaugel, et Märjamaa riiete vastu kostüümi enam vahetama ei jõua.  Kuna mina jäin hiljaks mõne minuti, siis oli Ene juba proovinud võimalikke kanaleid mööda võtta ühendust Linnamägi Piretiga, kes sealtpoolne korraldaja oli. Kohalejõudnud olid juba otsustanud, et vihmas me ei tantsi ja vahetult vihma lõppedes me ei tantsi. Eriti, kui tantsuplatsiks on märg ja konarlik muru. Liiga selgelt on tantsukaaslastel meeles mu kukkumine Jõgeva naiste tantsupeol. Mul on see veel eriti eredalt meeles, sest käsi on valus siiani. Kaks kuud hiljem. See selleks. Arutasime, uurisime ilmateateid, Ene proovis veel Piretiga kontakti saada, kuid telefon ainult kutsus, facebook ei olnud aktiivne, meilile ega erinevate kanalite kaudu lähetatud sõnumitele polnud keegi reageerinud. Seega jäi nii, et mõlemale pealtvaatajale meie tants ei saanud meeldida, sest meid lihtsalt ei olnud esinemas. Ebaõnnepäev!