Seljad pestud

Traditsiooniliselt tuleb vana hooaeg lukku panna ja uuele vastu minna ühise saunaõhtuga. Ikka eelmise hooaja mured ja mustus maha pesta ning rõõme ja õnnestumisi kasta. Kui folgi ajal arutasime, kus seekordne saunatamine toimuda võiks, siis Reet2 tegi suured silmad ja küsis, mis ta isale küll ütleb. Isa olevat terassi parandanud, sest varsti tuleb saunatäis naisi ja kole ka kui maja lagunenud on. See oli kui pai meie hingele, et Reeda isa meie tulekut ootab ning ettevalmistusi teeb, Seega võtsime asukoha teema koheselt arutelult maha, jäi vaid kuupäev kokku leppida. Kuna meil on verre jäänud teisipäevased kokkusaamised, siis läks seljapesuks  lukku 23.08, so teisipäev. Koht, nagu sai ennist mainitud,  ikka Mõrastes Reet2-e vanemate suvekodus.
Et õigeaegselt pessu jõuda, selleks kogunesime rahvamaja trepile ekipaaže komplekteerima. Kaugküttetrasside rajamise mürina saatel ootasime tantsijate kogunemist, et siis sõitu alustada. Reet1 kasutas ooteaega otstarbekalt ning kogus järgmise nädala lehe jaoks materjali. Selgus, et facebookis on äkkäraütlemised tulnud Annelilt ja Jannelt, Grete pidi kedagi ilusamaks tegema ning seetõttu tuleb hiljem. Samuti pidid hilinemisega tulema Anne ja Marge. Osa rahvast läks siis Ene autosse, osa minu tõlda, käisin ka Ainil Orgital järel, seejärel kihutasime saunatama.

Kes kohal, see kohal. Isegi vikerkaar oli taevas. Kuna vikerkaartel on paha komme võimalikult ruttu kaduda, siis Aini ja Ene tõttasid seda, tegelikult neid, sest taevas oli neid lausa topelt, tõsi küll -  üks pigem aimatav, jäädvustama. Kuna kavas oli ka suvesünnipäevalaste õnnitlemine, siis tegime selle kiirkorras ära, et õnnitletud ja lilledega kaunistatud sünnipäevalastega vikerkaarte all pilti teha. Pole midagi, et kolm õnnitlejat polnud veel kohale jõudnud, see-eest olid kolm õnnitletavat - Karin, Külli ja mina -  täiesti olemas. Ene testis oma uut telefoni ja Aini tegi jäädvustusi teadatuntud kvaliteedis, seega on meil mälestused suvepeost olemas. 

Mõlema klõpsu autor on Aini

Ene tehtud pildil on vikerkaar veel tuhmumata

Pärast õnnitlusi pakkisime toidukraami lahti ning juteldes ja einestades jäime sobiliku saunatemperatuuri saabumist ootama. Reet2-e isa kontrollis üle, kas meil on kõik korras ning suundus seenele. Mis siis saab, kui kümmekond naist omaette jäävad? Loomulikult kuuleb siis ohtralt külauudiseid ja klatši. Kui ikka mitmekaupa rääkida ja erinevatset juttudest fraase kuulda, siis saab ikka ühe hea segapudru kokku. Saime naerda nii, et silmad märjad, sest müüdud majad, saadud töökohad ja leitud üürilised läksid ikka mitme jutu peale lootusetult segamini. Ega me siis ainult eluolu arutanud, ikka piilusime järgmise hooaja poole ka, sest suurt pidu meil ju pole tulemas. Seega peaksime endale sobiva väljakutse Europeade või mõne festivali näol leidma, millega järgmisel hooajal rinda pista. Soome sõit just üleliia ei vaimusta, kuid samas on ta rahakotisõbralikult lähedal, seega läheb kaalumisele.
Ajapikku saabusid ka Grete, Marge ja Anne, kes lisasid juttudele vürtsi ja uusi suundi, naeruturtseid. Lõpuks saavutas saun mõnusa leilisuse ning osa seltskonnast pani rõhku vihtlemisele ning jõevoogudesse viskumisele. Päris keeruline oli aru saada, kes nüüd naistest jõe poole lidub, sest enamusel olid üll uued punased saunalinad - need, mis jõuluvana tõi. 

Aegamisi hämardus, tõusis udu, naases tagasi Reet2 isa, korv pilgeni riisikaid täis. Seejärel pimenes, taevas sai tihedalt tähti täis. Toit kahanes laualt. Lõpuks hakkasime enne südaööd end koduteele sättima,sest järgmisel päeval oli paljudel tööpäev. Aga meie oleme uueks hooajaks puhtad ja valmis. Uus hooaeg algab meil 4.oktoobril rahvamajas, mil alustame sügissünnipäevalapse Kerly õnnitlemisega, 5. juubeli vaatamise ning hooaja sihtide seadmisega. Head uut tantsuhooaega!