2 in 1 ehk teeme kõik asjad ühekorraga :)

Sel pühapäeval olime oodatud Luhtre turismitalu suvekohvikusse esinema. Pole ju mitu kuud PÄRISELT tantsinud, siis tuli ühe päeva vähestesse tundidesse kõik ära mahutada. Kõigepealt kogunesime 16.00 rahvamajja tantsuproovi tegema. Oh seda rõõmu, kui meie ette ilmus Karin isiklikult! Kuidagi kindlam tunne kohe, kui ikka juhendaja esinemise eel proovi teeb ja viimased juhtnöörid annab. Võtsimegi ette kohe kaks kärbest ühe hoobiga - tantsisime läbi tantsud, millega paari tunni pärast publiku ette minna, siis võtame letti teisipäevase Ruhnu kontserdi tantsud. Tõsi küll, Karinil oli kava pealkirjaks Kihnu tantsud, kuid me olime tema rõõmuks valmis selle Ruhnu laeva kaaperdama ja korra ka Kihnus esinema. Selgus, et nii suuri ohvreid ei nõuta, Karin muutis Kihnu Ruhnuks ja seejärel me tantsisime läbi saarekontserdi tantsud. Poolteisttundi vett ja vilet, siis riided ja soengud korda ning autoninad Luhtre poole!
Luhtres oli tegu, et parkimiskohta leida. Kas tõesti on meil rohkearvuline fännklubi tekkinud!? Selgus, et lisaks kohvikukülastajatele on ka ühe juubeli külalised meie etteastet ootama jäänud. Nemadki tulid õuele, vihmast hoolimata, meile kaasa elama. Lugesite õigesti - vihmast hoolimata! Kui me oma proovi rahvamajas lõpetasime, siis hakkas kerget seenevihma tulema. Meil oli salaplaan teha näiteks katusealuseid tantse - Oige ja Vasemaba ja Kohaanuška. Siis oleks meie kava otsas olnud, sest teisi tantse me lihtsalt poleks saanud katusealuses tantsida. Otsustasime, et me oleme küll magusad (eriti mina oma nimest tulenevalt), kuid sulama me vihma käes küll ei kavatse hakata. Seega tantsisime me kohviku ees kaldus asfaldil pastelde lirtsudes ja laia naeratuse saatel oma tantsukava ära. Kohe alguses me kavaga pihta ei saanud hakata, seisime Valsi algusasendis juppaega ja ootasime muusika algust, siis suutsime ikkagi selle maha magada. Pole midagi - muusika kõvemini mängima, kõrvad kikki ja kikivarvul tantsisime esimese bloki ära. Õnneks olid meile kompanjonideks tulnud lõõtsanaised Eve, Ave ja Silvi, seega oli võimalik kahe tantsu vahel vöid kohendada ja kiharaid seada. Olgu, paar korda hingeldada ka! Üks onu pildistas meid usinalt ja tuli vahepeal ütlema, et meid on lust vaadata - koguaeg naeratame ja naudime oma esinemist. Eriti sai kiita Reet 1. Tegi küll selline väike soe märkus tuju üevamaks!

Fotograaf: üks tore juubelipiduline st foto on võetud Luhtre talu facebook´i lehelt

Luhtre pererahvas tasus esinemise eest kringlite ja jahedate ning kuumade jookidega. Jäime kohvikusse neid nautima ja Ruhnu sõidu kava kokku leppima. Kuna Karin oli ka meiega, siis Ene ja Karin kordamööda tegid Folgi proovide kava ja Ruhnusse kaasavõetavate asjade nimekirja. Selgus, et kaasa tuleb triikraud ja triigib see, kes ...pidurdab. Ühesõnaga Aini lubas mulle appi tulla. Vist meelt lahutama, kui ma 13-ndat särki triigin :D
Aga jah! Täname Luhtre pererahvast, lõõtsanaisi ja kohvikukülalisi! Ruhnu! Siit me tuleme!