Aprill! Aprill!!!

Aprill peaks olema kõikide näitajate kohaselt naljakuu, kuid sel aastal, vähemalt naistantsunduses, pole siin mingit nalja. Isegi itsitust mitte, sest aprill on ülevaatuste kuu. Meie peame lähimasse tehnoülevaatuspunkti ehk Märjamaa rahvamajja ülevaatusele suunduma 22. aprillil. Appiiiii! See on juba järgmisel reedel! Sa püha püss!
Tegelikult itsitamist ikka jagub meie proovidesse, muidu poleks võimalik üleüldse trenni teha. Kirglikud naised nagu me oleme :) No ja lisaks naljale on meil ka ratsionaliseerimisideid, kui jalad ei taha korralikult töötada. Näiteks, kui säär ei taha vajaliku kiirusega taha liikuda, siis võiks ju liikuda vähemalt seelik, et markeerida säärelööki. No ja see niit võiks seeliku küljest üle kõrva joosta ja vajadusel saaks siis sikutada. Ma küll jooksin märkmiku ja pliiatsi järgi, et tööjoonised ära teha, kuid ma pole suurem asi joonistaja, seega seda seelikutõstja-agregaadi pilti meil ei ole. No ja siis pidime laenutama Thea baaris pokaalihoidjad  (need, mis taldriku külge paned ja teises aasas on pokaal), need kavatsesime kinnitada seeliku külge, et "Viire takka" tantsus seelikutest oleks kergem kinni hoida. Kuna me nüüd oleme proove teinud seelikutega, et liikumisel tunnetus kätte saada, siis saab nende seelikutega ka nalja, kellel haagid pitsitavad, kes astub kukkumiseni seelikusse. No ja mina saan peaaegu iga juhtumi oma suure rinnapartii süüks ajada - küll ei saa käsi ette õigesti asetada, sest..., küll ei saa pead vastu põlvi, sest.., küll ei saa joondutud, sest... Aga kaua sa ikka vabandad, tantsud tuleb selgeks saada!
Viimane proov tuli jälle rahvamajast koolimajja kolida, sest rahvamajas oli etendus. Ikka eksisid meist mitmed rahvamajja. Anneli isegi arvas, et valel päeval on kodust välja tulnud. Tema on kohal, kuid Ene müüb rahvamajas pileteid. Äkki on esmaspäev? Ei olnud esmaspäev, ka ei  müünud Ene   pileteid meie proovi, vaid teatrisse. Kui piletid müüdud, siis tuli ka tema koolimajja proovi. Rahvamaja juurde parkimist proovis Aini. Reet2 sai mõni samm enne rahvamaja teada, et sinna majja täna asja pole. Lõpuks olime kõik kenasti koolimajas olemas ja viimased parandused tantsudesse võisid alata.
Enne tähtsat tantsuproovi tegime loterii-allegriid. Loosisime välja esinemisjärjekorrad ülevaatusteks rühmaliikide kaupa. Külli ja Anne olid püsiloosijad, siis soovikorral kargasid vastavalt vajadusele abiloosijad juurde. Näiteks memmede rühmi oli kolm, seega said loositõmbajateks olla ainult vanaemad - Karin, Külli, Anne. Siis neiud - Külli ja Anne jne jne. Kokku sai lepitud, et loositõmbajaid on nii palju, kui loositavas rühmaliigis rühmi ja esimesena alustab ettetantsimist rühm, kelle nime on tõmmanud loosijaterivis vasakpoolne tantsija. Mina ka ühel korral võtsin loosijana osa ja tahtsin olla vasakpoolne ehk see, kelle tõmmatud rühm esimesena esinema peab. Itsitasin, et keeran Käru rühmale käru. Oleks te mu nägu näinud, kui selgus, et olengi karanud selle rühmaliigi järjekorra loosimisele, kus Käru naised osalevad, ja minu käes oli sedel "Naksakad naised". Kallid Käru tantsijad, kangesti tahaks hüüda Aprill!, kuid kahjuks oli see päris loosimine ja teie olete oma rühmaliigi esimesed esinejad. Kui Märjamaale tulete, siis jooksen ma teie eest ära, nii kiiresti, kui mu lühikesed jalad võimaldavad :)
Kui N1 loosimiseni jõudsime, siis Karin arutas, et mõelge, kui me teiseks jääme, siis Agnese tantsijad kindlasti ei usu, et loositi nii. Otsustasime, et loosime ikkagi ja loos ütleb, kuidas järjekord on. Silmad kinni ja käsi loosikotti! Vasakpoolne tantsija tegi silmad ja loosisedeli lahti ja luges sealt "Agnes". Nüüd juhtuski see, et keegi ei usu, et me ennast ise teiseks ei pannud. Reet3 ütles siis, et midagi pole teha, loos on loos ja Iris paneb ilusasti blogisse kirja, et valskust ei olnud. Nii! Sai kirja! Valskust ei olnud! Loos on loos!