Selgi aastal oli meil Kohilasse asja. Nimelt toimus seal maakonna laulu- ja tantsupeo proovide laager. Laagerdumist jagus seal lausa kaheks päevaks - 2.-3. aprilliks. Päev varem laagerdusid ja tantsisid polkast rokini (tegelt öödisko) lapsed ja noored Raplas. Nendega olid ka Karin, Ene ja Grete. Meie pidime siis laupäeva õhtupoolikul Kohilasse kohale ilmuma. Meie tantsud algasid viiest võimlas, seejärel õhtusöök, millest loobusime, ja 19.00- 22.00 pidi proovipäev jätkuma aulas. Ene ja Grete tegid Raplast Kohilasse suundudes jänesehaagi Märjamaale ja haarasid suurema osa rühmast oma autodesse. Ruumi jäi ülegi, sest Marge ja Reet3 olid haigestunud. Tegelikult haigestus küll Reeda üks jalg, nii et ta lausa haiguslehel sellega oli, ja ta ei saanud Kohila laagrist osa võtta. Mina tulin ka eraldi ekipaažiga juba tantsupäeva alguseks kohale. Liigne agarus on ogarus, tõdesin ma, sest soojenduseks pidin ma Luiskajate rühmas auku täitma nii "Labajala lössis" kui ka "Vigala reilenderis". Seega kui saabus aeg tantsida "Viire takka" ja "Ei me ette tea", siis selleks ajaks oli mul korralik soe sees. Või nimetatakse neid ealisteks iseärasusteks?!
Kui kaks esimest tantsu tantsitud, siis tuli kuidagi äkki õhtusöögiaeg. Meie küll sööklasse ei suundunud, küll aga hoolitses meie figuuri eest Anne, kellel eelmisel päeval sünnipäev oli. Alustuseks sünnipäevakallid ja seejärel imehea kook. Kuna me olime ülitublid ja oma aega ülioskuslikult ära kasutasime, siis saime me "Viire takka" tantsuks teiste tantsude arvelt tekkinud aega ära rakendada. Üleval aulas kulges meie proov ülitempokalt ning me vabanesime "Simmanipolkast" oluliselt varem, kui me ka unes oleks ette osanud näha.
Külli näitab pärast "Simmanipolkat" kodutee suunda
Pühapäev oli siis bändi ja koori saatel. Meie hommik algas turgutava "Simmanipolkaga." Kui me ise ennist arutasime, peaasi, et jalg õhku rippu ei jääks, siis selgelt me alahindasime "vastast". Lauljad tulistasid sellise tempoga, bänd vihtus sellise hooga, et tuhat tegu oli neile oma tantsuga järele jõuda!
"Simmanipolka" bändi saatel. Pildistas Ülle Reigam Luiskajatest
Õnneks teiseks läbitantsuks olid nad pisut väsinud ja tempo oli murdosa aeglasemaks muutunud. No aga "Viire takka" otsustasid nad nii aeglaseks muuta, et meil oli tunne et dirigent on endast looma vallale päästnud. Kõigi näitajate järgi oli see metsik loom kilpkonn. No see lugu oli ikka tõsiselt aeglane...
Kui aga "Ei me ette tea" tantsisime, siis Karin sattus nii hoogu, et dirigeeris teisest võimla otsast koori. Ja sel korral püsis koor kenasti tantsijatele sobilikus tempos. Lõpuks tulid naisrühmade tantsijad ja tegid Karinile müriseva aplausi kahepäevase tõsise töö eest meiega. Ekstra aplaus ja kiiduhõiked tulid Karinile veel tantsu "Ei me ette tea" loomise ja õpetamise eest!
No comments:
Post a Comment