Pääs püünele

Iga rahvatantsurühma õhtuveetmistel on ikka eesmärk ka - pääs püünele! Mida sa alates hämaratest sügisõhtutest alates vehid trenni teha ja samme õppida, kui kuskil õpitut näidatagi pole. Mõnel rühmal jääb laeks kohalikus kooli- või rahvamajas esinemine. Kui tantsud selged ja riided olemas, siis võib lausa maakonnapeolegi saada, kui ikka selline asi korraldatakse. Märjamaa valla rühmadel on võimalus igal suvel korra folgil oma õpitut näidata. Kui on mõni suur üle-eestiline pidu tulemas, siis tublimatel on võimalik seal üles astuda. Meie tänavuaastane tegevus on ikka sihitud Jõgeva naiste tantsupeole. Aga enne seda on veel maakonnapidu juba 28.05. Ära ei tohi unustada ka igakevadist Karini tantsurühmade kevadkontserti, mis sel aastal toimus meil 24.05 - vahetult enne maakonnapidu. Saime kõik rühmad - Sirgulistest Ülejala Sussisahistajateni välja -  testida, kuidas maakonnapeoks tantsuvalmidus on.
Kogunesime pooltund enne kontserti, et soojenduseks vähemalt "Leidmine" Marge auks ja teiste jalgade soojenduseks läbi teha. Karin ikka ütleb, et kui me paar korda oleme seda enne tantsinud, siis kannatab juba vaadata kolmandal korral küll. Aga seda luksust me ei saanud, et läbi tantsida. Sättisime end kenadeks, panime tanud pähe, keerutasime vöid ümber - ikkagi Märjamaa esinemine ja Märjamaa riided seljas. Sekka tegelesime Grete ootamisega, kellel oli klient kaunimaks muutmisel ja arvatavastia  see klient ei tahtnud kuidagi kenamaks minna, sest Gretet kuidagi ei tulnud. Keksisime niisama mööda fuajeed ringi ja lobisesime. Mina ajasin alusseeliku jälgi. Seegi kord oli päästjaks Taimi "pärandus", sest muude asjade hulgas tõi ta rahvamajja ka ühe alusseeliku, mis sel kontserdil Taimi eest esineda sai. Siis sebisime haakidega, mis iseavanevateks osutusid või hõreda asetuse tõttu liistikule kauneid vorme andsid. Siis sain mina sõnumi, et Karin otsib mind. Karinit otsima joostes sain veel lennult mikri Rego käest, seega ma peaaegu juba aimasin, mis Karinil mõttes mõlgub. Nii oligi. Sain nimekirja tantsude ja esinejatega ning palve õhtut juhtida. Mikker on, nimekiri on, hääl on - teeme ära! Ehmatuseks nägin aga, et meie tantsud "Leidmine" ja "Viire takka" on avalugudeks pandud. Sooja pole grammigi teinud, mis veel kaks korda läbitantsimisest rääkida, et avalugu esinemiskõlbulik oleks. Aga pole hullu! Kontsert sai avasõnad ja avalooks mikker põõsasse ja ise tantsijaterivvi. Kõik oli naistepeo ülevaatusega sarnane - meie näoga lava poole ja žürii asemel publik meid lavalt vaatamas. Ainukesed erinevused, et Reet2 asemel oli mu kõrval Marge ja laiade ansekülade asemel olid meil seljas kitsad märjamaad. Seelikuid ma pean silmas :) Aga tants oli külmast jalast hoolimata ilus, ma loodan, sest aplaus vihjas sellele.Ka Marge sooritus oli selline, et teadmatud ei osanud aimata, et ta on nö külalisesineja.  Siis saime natuke puhkust ja teiste tantse vaadata - riburada tulid platsile Sirgulised, Lustilised, Luiskajad, küll tüdrukud, küll neiud, sekka poissegi ja siis oli jälle meie kord, sest "Äiu-äiu" vajas ettekandmist. Seejärel tulid jälle teised oma tantsuoskust näitama. Saime ise esimest korda "Ei me ette tea" tantsu kõrvalt jälgida , seekord  "Luiskajad" esituses. Peo eelviimaseks tantsuks oli "Tujukal lainel". Ka see õnnestus kenasti ja me võime südamerahus kahe nädala pärast Jõgevale sõita. Kontserdi lõpus tänas Karin tantsijaid ja tantsijad tänasid teda. Ka pealtvaatajad tulid Karinit tänama. Näiteks Evi Jaago tänas lisaks ka meid  "Viire takka" eest, sest see meenutas talle ammuseid aegu. Pärast kontserti tuli Vaike Vaide, võttis mul käest kinni ja tänas hea õhtujuhtimise eest ja kiitis tantsunaisi. Ju siis oli, mida kiita, kui nii teenekad daamid tulevad häid sõnu ütlema.