Sangarid kahes saalis

Viimasel proovikorral oli rahvamaja parklas autole keeruline kohta leida. Huvitav, mis sündmus nüüd maja vallutanud on?! Oma tavapärasel Marje/Juta teretamistuuril selgus, et teretataval pole aega vastatagi, sest kinopiletite müük võttis kogu tähelepanu. Nimelt jooksis sel päeval meie toredas kinos nostalgiahõnguline uusfilm "Sangarid". Meie aga kinno ei läinud ning tegime oma sangaritegusid saalis.
Sel korral sünnipäevaõnnitlusi ega sõbratervitusi ei jagatud. Lihtsalt jalad soojaks ja tantsimine alaku! Esmalt siis püüdsime kalurile jälle mehele saada. Grete oli ka kenasti proovi tulnud, kuid lihtsalt vaatlejana, seega sai tulekustuti või kujuteldava kaluri (NB! Anne naabrimees :D) asemel Gretet silmitseda. Karin andis teada, et tulekul on kevadpidu, ning ühtlasi arvas, et seal on  Luiskajadkalamehe mõrsjad, aga kuna kõik Luiskajad ei saa kohale tulla, siis meie sama koha tantsijad lähevad sinna rühma auke täitma. Kuna hetkel ei tea, kes Luiskajatest puudu on, siis seega ei tea, kes tantsima peab. Seega pingutasime hoolega, et tants hakkaks jalgadesse jõudma.
Kui siin tantsus oli Ingrid tegija, sest Luiskajad harjutavad seda ammu, siis järgmine tants oli Ingridi jaoks paras proovikivi. Nimelt Grete haige jala tõttu tahtis Karin, et Ingrid õpiks ära Grete koha "Tujukal lainel" tantsus. Kuna seda polnud ammu tantsinud, siis oli endalgi tühi koht, mis jalaga alustada ja millal mida teha. Grete soovitas Karinil esmalt muusika peale panna, siis lasta meil natuke tantsida. Muide, see töötas! Muusika oli jalgades ning kui enne lugemise järgi ei mäletanud, kas pööre on päri- või vastupäeva, siis muusika abil tuli kõik meelde. Siis võtsime alles lugemise järgi asja käsile. Ingridil oli uus koht õppida ja Margel oli neljas koht selles tantsus vaja selgeks teha ning ülejäänud rühmal tants meelde tuletada. Tegime lugemise järgi tantsu peaaegu lõpuni läbi, alguse osa paaril korral ka muusikaga, siis jätsime tantsu Ingridi jaoks laagerduma. Siis tuli läbi tantsida veel "Alati ootan", "Viire takka", "Labajalg" ja juba saimegi õhtale :D

Sõbrapäevatantsud

Sõbrapäeval saab kõikidele sõpradele häid soove edastada, kallistusi jagada, komme pihku poetada, facebook´i südamlikke postitusi läkitada ja lihtsalt nii sama sõbralik ja südamlik olla. Õhtuks pole see tunne veel lahtunud, sest kokku saavad ju tantsusõbrad. Sel korral algas proov õnnitlemisega. Ei olnud sünnipäevalapsi lisandunud, hoopis meil kõigil oli põhjust üksteist õnnitleda ikka selle toreda sõbrapäeva puhul. Karin alustas šokolaadidega ühelt poolt, mina kommidega teiselt poolt ja Reet3 oma kingitustega lähenes keskelt. Reedal oli karbitäis huulepulgatestreid, mida siis igaüks sai kaks - kahvatum Märjamaa kostüümi juurde ning kärtsum Anseküladega esinemiseks. Või vastupidi. Igatahes vahvad pisikesed huulepulgad, mida on hea lahttaskusse poetada, et esinemise vahel enda ilmet värskendada. Ene edastas meile ka Taimi facebooki tervitused, seega oli me igakülgselt õnniletud, tervitatud ja kingitustega üle külvatud. Reet1 arvas siis, et tema sünnipäevatähistamise puuviljad võivad rahulikult proovi lõpuni oodata. Meie aga asusime soojenduse kallale. Mina olin särtsu täis nagu mikrouun. Kotti visatud puuvillane seelik ja pluus olid esiteks kõik maailma koera- ja kassikarvad enda külge kogunud, teiseks otsustasid riided keha külge klammerduda ja ma tundsin end nagu ujumistrikoos tantsivat. Soojenduse lõpuks oli otsus olemas - kontorikleit selga tagasi ja tantsime edasi. Nii mul mööduski proov tibukollasena :)
Proov algas "Kalamehe mõrsja" meenutamisega. Minul oli meeles ainult see, kuidas algus on, siis oli tükk tühja maad ning teadmine, et ühes kohas ei tahtnud ma Margele kätt anda, kus ta meid ringile veab. Sel korral jõudsime tantsuõppega lõpuni. Annel oli vasak õlg haige, siis ma päris kartsin neid käe all pöördeid ja seda uut ja põnevat aerutamisstiili harrastada, et Annel kätt otsast mitte rebida. Aga ta oli vaprakene ja tantsis kõikidest hädadest ja  valudest hoolimata lõpuni. Tantsus sai lemmikuks koht, kus pidime tulekustutit vaatama ning ettekujutama, et see on Anne naabrimees, fotoaparaat ja õng käes :D Meie siis oleme tema mõrsjad ja vaatame igatsevalt tema poole. Pärast saab foto pealt vaadata, kas ikka vaatame.
Siis tantsisime läbi "Viire takka", "Oih polka". Kui "Kodu jääb koduks" tantsuni jõudsime, siis jooksis Ingridil hetkeks juhe kokku. Mina seisan oma kohal esireas ning ootasin endale paarilist, kuid Ingrid seisis truult Reet3 taga. Siis selgus, et ta proovib "Alati ootan" tantsu alustada. Õnneks jõudis ta esimeste taktide ajal õigele kohale ning tants sai alata. Üks ringile minek oli meil kõigil tume koht, kuid õnneks kogusime end ruttu ning tants sai õigele rajale tagasi. Siis oli aeg "Kodu jääb koduks" ning "Labajalg" läbi tantsida. Grete puudumise tõttu tuli ikka puterdamisi sisse, kuid kõik on üleelatav. Siis Karin arvas, et aeg on "Valss" läbi tantsida. Grete koht oli tühi, kutsusime Ingridit tantsule. Reet2 arvas, et seda kohta on ta korduvalt tantsinud, et selle ta suudaks läbi teha, kuid uus - Aini koht- ei taha kuidagi kinnistuda. Reet2 jätkas ikka Aini kohal. Kui tavaliselt küsib Grete, kas ma pean ikka seal olema, kus ma olen, siis sel korral esitas sama küsimuse Janne. Gretet meie vahel polnud, seega olin ma Janne jaoks uus inimene. Ütlesin, et see on Taimilt mulle pärandatud koht, olen siin vahelduva eduga juba teist aastat, seega olen ikka õiges kohas küll :) Tants oli nagu tants ikka, kui põimumisel mõni inimene puudub ja mõne jaoks on koht veel sissetantsimata. Aga muusika lõppes samaaegselt, kui meie seisma jäime :D
Proovi lõpus tegime taaskord istungi. Sel korral oli päevakavas Reet1 sünnipäev siidri ja veini algmaterjalide ehk pirnide ja viinamarjadega. Jututeemadeks oli Laaberjala ja Viimikute ühissünnipäev ehk duubeljuubel. Otsustasime, et kõik, kel võimalik minna, osalevad. Marge peab sihtrühmale kõne ja annab kingituse üle. Kohtumiseni duubeljuubelil!

Kuidas me otsustasime kalurile mehele minna

Sel korral polnud mingit kahtlust, et proov toimub. Ene andis Facebookis teada, et proovi lõpupooltunnil saabub ka lonkav Grete, kelle eesmärk on oma sünnipäev kiiresti ära pidada, et järgmistiele sünnipäevalistele mitte ette jääda. No ja selle teate all oli Aini väike vihje, mis osutus ka tõeks. :)
Oodates proovi algust, oli meil võimalus korduvalt segarühmaks saada, sest et meesmälumängurid käisid saalist toole laenamas. Kabedamaid isendeid üritasime ka värvata, kuid kahjuks meie püüded luhtusid. Ainult Margus oli nõus meile meest tegema, kuid Marge kupatas ta minema. No ei tahtnud lihtsalt jagada, kadekops :D Proov algas sellega, et külvasime Aini (lugesite õigesti  - ta tuli meid vaatama) küsimustega üle, sellele järgnes Reet1 õnnitlemine, kelle vanusele me lisasime loovalt 23 tundi. Seejärel asusime tantsude juurde. "Kodu jääb koduks" oli avalooks. Sel korral ei väljendanud keegi nime üle imestust ning Aini nägi selle tantsu ilma küünaldeta versiooni. Ega ise ka ei osanud küünalde puudumise tõttu kuidagi käsi hoida. Kujutan ette, et see oskamatu "küünlahoid" võis kõrvaltvaatajatele tiba lusti pakkuda.
Siis võtsime käsile "Alati ootan"  tantsu puhastamise. Omaarust on kõik nii ideaalne, kuid siis selgub, et ring on kesvalt ovaalne ning miskipärast kipub veel pealekauba aknast välja libisema :) Ma ei tea, miks, kuid oma tantsudes kipume alati akna poole hoidma, nagu tahaks lisapäevavalgust laenata. Seda ka hoolimata õues valitsevast pimedusest :D
Siis proovisime "Labajalga" ning "Oih polkat", kõige otsa tuletasime meelde "Viire takka". See tuli isegi peaaegu välja, kuigi mõnes kohas oli ikka "tumedat ainet" ka. Aga sai mälu natuke värskendada ning päris ära pole see tants ununenud.
Siis kamandas Karin meid suurele ringile, sest oli aeg uut tantsu õppima hakata. Karin nii muuseas ütles, et Nüüd õpime "Kalamehe mõrsjat", mille Iris seob selleaastase folgi teemaga, milleks on meeste tööd. Mina siis seisin lihtsalt juhmi näoga, mille peale Ene lehvitas ja teatas, et noh arvesta, et ootame folgile vahetekste ka sel aastal. Selline näeb välja teksti tellimine meie moodi :D Ja seda tantsu teemasse siduda on lausa köki-möki - pruut saadab kaluri tööle. Valmis!
No aga selle tantsuga küll kohe valmis ei olnud. Päris lõppu me sel korral välja ei jõudnud, sest enne saabus Grete sünnipäevatavaariga. Tegime õpitud osa muusika järgi läbi, seejärel lugemise peale natuke veel otsa, siis lõpu kniks ja taaskord saime kedagi õnnitleda. Tegelikult korduvõnnitlused, sest Gretet sai õnnitletud natuke Kernus ette, facebookis õigel ajal ja nüüd takkajärgi. Reet1 oli ka rõõmus, et tema sünnipäevapeoks laud kaetud sai. No aga meie kaetud laud näeb reeglina välja selline:

Sünnipäevapidu jäädvustas Iris

Tantsime neid tantse jälle...

Minu viimase jaanuarikuu päeva pabin hakkas kulmineeruma. Käes on pärastlõuna, mul on autos kott (see  ilus, punane, lilleline - ühesõnaga uus) tantsuriiete ja pasteldega, kuid pole ei e-kirja ega facebooki sõnumit, et täna midagi toimuks. Ainukeseks jaanuarikuiseks kohtumiseks oli uusaastakoosviibimine Kernus. Edasi oli viiruste pillerkaar, mis murdis juhendajaid ja tantsijaid. Juttu oli, et Karin teeb laste ja noortega tantsupeo ülevaatuse läbi, siis hakkab alles meiega tegelema. No aga ülevaatus oli eile, seega kas täna toimub ka midagi või mitte!? Kui aus olla, siis mingi kummaline väsimus ja roidumus on mindki vallanud, väike palavikutuur oli poolteist nädalat tagasi, kuid väsimus on jätkuvalt. Oleks ju tore, kui saaks ühe vaba õhtu veel lisaks! Facebookis küsides, kas tuleb tants või ei tule, oli vastajaks vaid Ene, kes oma teadmatust ja nõutust väljendas, sest Karin ei võtvat telefoni vastu, et suurele, tähtsale, lausa elulisele küsimusele vastust anda. Ingridki helistas, et teada saada, kuhu poole oma autonina keerata Tallinnast tulles - kas kodusesse Raplasse või tantsulisele Märjamaale. Ene oli oma toimetamistega jõudnud isa EMO ukse taha viia, seega tema ei saanud uurimusse enam aega ja energiat panustada. Seega ei jäänud muud üle, kui rahvamajja minna ja ise uurida. Karin helistaski varsti, sest kui tema lõpuks vannitoast hommikumantli taskust oma telefoni avastas, siis oli see vastamata kõnedest pungil. Üks kõnedest siis minu oma. Tegelikult ega Karin ise ei avastanudki telefoni puudumist. Hea rahulik päev olla olnud, keegi ei helistanud :D.  Taimi, kes meie facebooki vestlust jälgis, läks kohapealset kontrolli tegema ja viitas, et naised on mures, sest Karin ei vasta telefonile :D No ja kui Karin nägi, et paanika on, siis reageeris ning teatas, et kõik OK ja proov toimub. Helistasin ka Ingridile, et suund tuleb Märjamaa poole sättida, tants ja trall hakkab pihta.
Rõõm oli üle hulga aja jälle tantsukaaslasi näha. Päris kuu küll viimasest kohtumisest möödas ei olnud, kuid ikka mitu head nädalat. No ja tantsimata olekus olime olnud talve teretamisest saadik. Seda on lausa poolteist kuud peaaegu. Eks see tantsides tunda andis :) Kõik ei olnud meist kohale siiski jõudnud. Ene andis enne proovi teada, et on jätkuvalt EMO ukse taga ning kohe õigeks ajaks ei jõua. Facebookis meie arutelu alla oli tekkinud Grete teade, et tema 2 nädalat ei saa tantsida. Nõelravi. Loodetavasti ei unustanud tohter talle nõelu külge, et seetõttu tantsimine raskendatud on :)
Aga pole midagi, soe jalgadesse ja tantsude meeldetuletus võib alata!

Esmalt arvas Karin, et võiks tantsu "Kodu jääb koduks". Seisime kõik ammulisui, keegi ei teadnud, mis suunas liikuma hakata, et tantsu algasend sisse võtta. Karin oli ise seljaga meie poole ning toimetas õiget plaati otsida. Seega jäi tal nägemata meie juhmide nägude küllus. Siis meenus mulle, et esinemiskavas kandis küünaldega tants sellist nime, seega leidsime oma kohad peaaegu juba üles, kui Karin teatas, et selle tantsu plaat on koju ununenud. Läks siis peale "Alati ootan" muusika. Sättisime siis selle tantsu algasendisse ja tegime algul lugemise järgi, siis paar korda muusikaga. Õnneks oli kõik meeles, kuid jalad olid kanged ja mõnes kohas ikka käed ei liikunud üheaegselt või ring läks suureks ja loperguseks. Kui aga end kokkuvõtsime ja Karini näpunäidetest kinni pidasime, siis tuli tants päris kena välja. Seejärel võtsime käsile labajala. Siin sai selgeks, et pikk tantsimatus annab tunda. Kui ikka läbi tantsu pead labajalaasendit hoidma, tõusuga luiskama, siis tantsu viimased taktid tuli teha krampis jalgadega. Aga saime tantsu ka kahe puudujaga tantsitud. Itsitasimegi, et vähem segajaid, lihtsam põimuda :)
Viimasena võtsime kavva "Oih polka" Ingrid sai siis puhata ja vaadata, kuidas selle tantsu meenutamine meil välja tuleb. Kuna Annel ei ole veel uus koht kinnistunud, siis oli natuke keeruline olukord, kui kaks tantsijat puudu on. Sa ei tea, kas põimusid õigesti või kas lähed õigest väravast. Aga pole hullu. Esinema lähiajal selle tantsuga ei lähe, tuleb teda repertuaaris hoidmiseks meeles pidada.
Kuna meid oli vähe, siis ei hakanud me "Viire takka" läbi tantsima vaid asusime ühe tähtsa asja kallale - nimelt oli Reet2 jõuluaegne sünnipäev siiani pidamata. Kui nii edasi läheb, siis jäävad suvesünnipäevalapsed talvistele ja kevadistele jalgu :) Reet oli viinamarju kolmel erineval variandil varunud - ehedatena, kraadita ja kraadiga. Tegime sünnipäevapikniku ja rääkisime maailmaasju - koolinoortepeo ülevaatusest kuni laste depressioonini välja. Lõpunoot oli siiski rõõmus ja helge - järgmisel nädalal kohtume ja tantsime neid tantse jälle :D